Noored arvavad | ID-kaardi paanika kui kodanike kriitikameele läbikukkumine ({{commentsTotal}})

{{1505720520000 | amCalendar}}
ID-kaardi kiibis peituv turvarisk inimeste suhtumist e-valimistesse muutnud ei ole.
ID-kaardi kiibis peituv turvarisk inimeste suhtumist e-valimistesse muutnud ei ole. Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

Arvamus, et kaks aastat enne täisealiseks saamist pole noortel valijatel piisavalt teadmisi, on lühinägelik. Selle asemel, et spekuleerida noorte poliitika vastu huvi tundmise teemal, peaks iga inimene oma isiklike teadmiste täiendamisele rõhku panema, mis omakorda parandaks märgatavalt valimiste kvaliteeti ning valituks osutuva erakonna mõjuvõimu, kirjutab Vali Ära Vali rubriigis Grete Elmi.

Ühe pressikonverentsiga suudeti enamik Eesti elanikest panna uskuma, et nende e-turvalisus on otseses ohus. Vaevudes aga süvenema, selgus, et tegelikult on oht siiski vaid teoreetiline, kuid paanika tekkis vaid pealkirjade põhjal. Kuhu jäi selles situatsioonis ühiskonna kriitiline meel ning haritus poliitilise info suhtes? Need olid asendatud pealiskaudsuse ning kergeusklikkusega.

Kasutada inimeste turvalisust valimiseelse manipuleerimisvahendina oleks ju kaval ning ühtlasi valijate mõtlemisvõimet piisavalt halvav lüke. Ometi jäi mulje nagu usuks terve rahvas üksmeelselt, et keegi juba sel hetkel häkib nende ID-kaarti lahti, et muuta ühte häält. Kõrvale jäeti kriitiline meel ning distantsilt teemasse süvenemine ja ohu hindamine. Keskenduti vaid enda turvalisusele, mis on ka loomulik reaktsioon.

Reaalsuses puudus otsene oht nii kodaniku tasandil, kui ka e-valimistele. Teoreetiline oht, mis kaasneb ID-kaardi kiibi veaga, oli ülepaisutatud, mis omakorda oli osaliselt ilmselt teadlik valik. Kui ühe hääle muutmiseks kulub ca 12 tundi ning 50 000 eurot, siis oleks enesekeskne eeldada, et keegi oleks valmis nägema sellist vaeva, et muuta väikest protsenti häältest, kui hetkel puudub isegi umbkaudne teadmine, milliseks osutavad valimistulemused.

Noortel ja vanadel on vähe kriitilist meelt 

Sellegipoolest tõestab antud olukord, et vaid vähesel osal ühiskonnast on piisavalt kriitilist meelt, et kahelda ka sellise uudise tagamaades. Seega näitab see ka noorte võrdsust ülejäänud ühiskonnaga sellises situatsioonis. Ühtviisi mõjutas see uudis kõiki vanusegruppe ning suure tõenäosusega isegi kõige vähem noori, sest nad on kõige teadlikumad infotehnoloogia võimalustest ja puudustest ning oskavad olukorrale läheneda ratsionaalselt.

Poliithariduslike tasemete liigitamine lähtudes vanusest on üsna eelarvamustepõhine, sest tegelikult sõltub iga valija teadlikkus tema enda huvist, mis aga ei olene kunagi vanusest. Selle asemel, et spekuleerida noorte poliitika vastu huvi tundmise teemal, peaks iga inimene oma isiklike teadmiste täiendamisele rõhku panema, mis omakorda parandaks märgatavalt valimiste kvaliteeti ning valituks osutuva erakonna mõjuvõimu.


Grete Elmi on 19-aastane Tallinna tehnikaülikooli tudeng, kes läheb sel aastal esimest korda kohalikel valimistel hääletuskasti juurde. “Vali ära vali” palus noortel esmavalijatel jagada oma mõtteid ning oktoobri keskpaigani arutlevad noored valikute, eetika ja poliitkultuuri üle.

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: