Rain Kooli: kui iga nõmik hakkab end targaks pidama
Kui teadustulemusi piisavalt n-ö inimkeeli ehk mõistetavalt esitada, tuleb kusagil vastu punkt, mil niinimetatud tavainimene hakkab kaotama usaldust ekspertidesse. Talle nimelt tundub, et kui ta asjast aru saab, on ta ise tark, vahendab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.
Mis te arvate, millega on järgmiste tekstide puhul tegemist?
„Pealinna saabub välismaalane. Nõukogude kodanikud on üllatunud. Süsteem tappis Jeesuse, saatan vabastas armastuse.“
„Kadunud meremehe alaealine tütar elab üksinda koos hobuse ja ahviga. Politsei ja sotsiaaltöötajad on jõuetud.“
„Ollakse mõisas. Juuakse teed. Otsitakse armastust (ei leita). Veel teed. Depressioon. Teeseldakse, et kõik hästi (ei õnnestu). Surm.“
Need on muidugi maailma kirjandusklassikute kokkuvõtted, mahutatuna ühte Twitteri säutsu ehk 140sse tähemärki. Selle aktsiooni on käivitanud Turu raamatumess, mille märksõna all soome keele valdajad juba mitmendat ööpäeva sadade lehekülgede pikkuste klassikute sisu mõne lühilausega ümber seletavad.
Märksõna #montaääntä – mille all nood humoristlikud lühikokkuvõtted levivad – viitab Turu raamatumessi tänavusele teemale „Yksi maa – monta ääntä“ ehk „Üks maa – mitu häält“. Kirjandusklassika säutsumise aktsiooni on juba jõutud nimetada üheks praeguse hetke parimatest trendidest soomekeelses Twitteris ning äärmiselt tänuväärseks ettevõtmiseks, mis kirjanduse taas kord inimeste teadvusse on tõstnud.
Kuid nagu heidab ka kõige süütum ja vihmaahtram pilveke maapinnale oma varju, nii pole ka ükski nähtus päris vaba oma varjukülgedest. Kui kaugele lihtsustamise ja populariseerimisega minna võib, enne kui see kõik meie kaitseprillideta nägudesse plahvatab?
Sellele küsimusele otsis ajakirja Suomen Kuvalehti kolumnis äsja vastust filosoofiadoktorist kirjanik Tiina Raevaara. Ta viitas mullu novembris avaldatud uurimusele, mis jõudis tulemuseni, et vähemalt teaduse puhul võib selle lihtsakoeline esitamine tagasilöökideni viia küll.
Selgus nimelt, et kui teaduslikke avastusi piisavalt n-ö inimkeeli ehk mõistetavalt esitada, tuleb kusagil vastu punkt, mil niinimetatud tavainimene hakkab kaotama usaldust ekspertidesse. Loogika seisneb selles, et kui see nn tavainimene mõistab keerulise teadusliku protsessi lõpptulemust suhteliselt hästi – muidugi seetõttu, et keegi väga tark inimene on tükk maad vaeva näinud, et seda talle mõistetavaks sõnastada –, siis hakkab tavainimene uskuma, et on ise tark. Ning see lõpeb muidugi sellega, et „milleks meile eksperdid, me mõtestame ise ära kogu selle galaktika ja veel paar ülejäänut pärast lõunasööki“.
Nii see muidugi ei ole, ja Tiina Raevaara hoiatab ka minemast teele, mis esmapilgul mõjub loogilise vastukäiguna: et lõpetaks siis teaduse populariseerimise ära, laseks tarkadel oma elevandiluust tornidesse tagasi ronida ning las pööbel hullub erialast keelt ja lõputut üksikasjade kirjeldust täis teadustekstide käes.
Raevaara märgib, et probleemi olemus pole uurimustulemusest hoolimata teaduse lihtne esituslaad, vaid see, et seda laadi kipuvad esitama a) ebakompetentsed ajakirjanikud või b) meie aja asjatundjavastasusega nakatunud poliitikud või muidumehed.
Kirjanik pakubki, et lisaks tulemustele tasub üldsuse jaoks avada ka seda, kuidas teadust tehakse. Protsessi avamisega saab selgeks ka, kui ainulaadne infohankimismeetod teadus tegelikult on.
Õnneks on rahvusringhäälingul (kusjuures kogu siinsest teemast täiesti sõltumatult) sündinud ainulaadne ristmeediaprojekt „Uudishimu tippkeskus“, kus mõlemat – nii teadustulemusi kui ka teaduse tegemist – asjatundlikult avatakse. Selle järgmise, neljapäeval eetrisse jõudva osa ootel võite aga nuputada, milline kahtlemata klassikaks saanud raamat on lihtsustatud järgnevasse säutsu:
„Puusepa naine jääb ootamatult rasedaks. Truudusemurdmissüüdistuste eest pääseb ta osavalt välja mõeldud looga. Laps usubki, et on jumala poeg.“ •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar