Rain Kooli: kui iga nõmik hakkab end targaks pidama ({{commentsTotal}})

Kui teadustulemusi piisavalt n-ö inimkeeli ehk mõistetavalt esitada, tuleb kusagil vastu punkt, mil niinimetatud tavainimene hakkab kaotama usaldust ekspertidesse. Talle nimelt tundub, et kui ta asjast aru saab, on ta ise tark, vahendab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Mis te arvate, millega on järgmiste tekstide puhul tegemist?

„Pealinna saabub välismaalane. Nõukogude kodanikud on üllatunud. Süsteem tappis Jeesuse, saatan vabastas armastuse.“

„Kadunud meremehe alaealine tütar elab üksinda koos hobuse ja ahviga. Politsei ja sotsiaaltöötajad on jõuetud.“

„Ollakse mõisas. Juuakse teed. Otsitakse armastust (ei leita). Veel teed. Depressioon. Teeseldakse, et kõik hästi (ei õnnestu). Surm.“

Need on muidugi maailma kirjandusklassikute kokkuvõtted, mahutatuna ühte Twitteri säutsu ehk 140sse tähemärki. Selle aktsiooni on käivitanud Turu raamatumess, mille märksõna all soome keele valdajad juba mitmendat ööpäeva sadade lehekülgede pikkuste klassikute sisu mõne lühilausega ümber seletavad.

Märksõna #montaääntä – mille all nood humoristlikud lühikokkuvõtted levivad – viitab Turu raamatumessi tänavusele teemale „Yksi maa – monta ääntä“ ehk „Üks maa – mitu häält“. Kirjandusklassika säutsumise aktsiooni on juba jõutud nimetada üheks praeguse hetke parimatest trendidest soomekeelses Twitteris ning äärmiselt tänuväärseks ettevõtmiseks, mis kirjanduse taas kord inimeste teadvusse on tõstnud.

Kuid nagu heidab ka kõige süütum ja vihmaahtram pilveke maapinnale oma varju, nii pole ka ükski nähtus päris vaba oma varjukülgedest. Kui kaugele lihtsustamise ja populariseerimisega minna võib, enne kui see kõik meie kaitseprillideta nägudesse plahvatab?

Sellele küsimusele otsis ajakirja Suomen Kuvalehti kolumnis äsja vastust filosoofiadoktorist kirjanik Tiina Raevaara. Ta viitas mullu novembris avaldatud uurimusele, mis jõudis tulemuseni, et vähemalt teaduse puhul võib selle lihtsakoeline esitamine tagasilöökideni viia küll.

Selgus nimelt, et kui teaduslikke avastusi piisavalt n-ö inimkeeli ehk mõistetavalt esitada, tuleb kusagil vastu punkt, mil niinimetatud tavainimene hakkab kaotama usaldust ekspertidesse. Loogika seisneb selles, et kui see nn tavainimene mõistab keerulise teadusliku protsessi lõpptulemust suhteliselt hästi – muidugi seetõttu, et keegi väga tark inimene on tükk maad vaeva näinud, et seda talle mõistetavaks sõnastada –, siis hakkab tavainimene uskuma, et on ise tark. Ning see lõpeb muidugi sellega, et „milleks meile eksperdid, me mõtestame ise ära kogu selle galaktika ja veel paar ülejäänut pärast lõunasööki“.

Nii see muidugi ei ole, ja Tiina Raevaara hoiatab ka minemast teele, mis esmapilgul mõjub loogilise vastukäiguna: et lõpetaks siis teaduse populariseerimise ära, laseks tarkadel oma elevandiluust tornidesse tagasi ronida ning las pööbel hullub erialast keelt ja lõputut üksikasjade kirjeldust täis teadustekstide käes.

Raevaara märgib, et probleemi olemus pole uurimustulemusest hoolimata teaduse lihtne esituslaad, vaid see, et seda laadi kipuvad esitama a) ebakompetentsed ajakirjanikud või b) meie aja asjatundjavastasusega nakatunud poliitikud või muidumehed.

Kirjanik pakubki, et lisaks tulemustele tasub üldsuse jaoks avada ka seda, kuidas teadust tehakse. Protsessi avamisega saab selgeks ka, kui ainulaadne infohankimismeetod teadus tegelikult on.

Õnneks on rahvusringhäälingul (kusjuures kogu siinsest teemast täiesti sõltumatult) sündinud ainulaadne ristmeediaprojekt „Uudishimu tippkeskus“, kus mõlemat – nii teadustulemusi kui ka teaduse tegemist – asjatundlikult avatakse. Selle järgmise, neljapäeval eetrisse jõudva osa ootel võite aga nuputada, milline kahtlemata klassikaks saanud raamat on lihtsustatud järgnevasse säutsu:

„Puusepa naine jääb ootamatult rasedaks. Truudusemurdmissüüdistuste eest pääseb ta osavalt välja mõeldud looga. Laps usubki, et on jumala poeg.“ •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: