Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist ({{commentsTotal}})

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Kuigi Lasnamäel avatud linnapood teenib madala hinnapoliitika tõttu juba pikemat aega kahjumit, leiab Ivanova, et maksumaksjate tasutav miinus on suur toetus pensionäridele, kes saavad poest igapäevased kaubad tunduvalt odavamalt kätte.

Ivanova lisab, et kui üksi elav pensionär saab kuus 300 eurot pensioni, millest ta tasub nii kommunaalid ja muud kulud, siis sel juhul eakale palju enam tasku ei jää. Tema sõnul on just LiPo sellele riskirühmale suureks abiks.

Erik Vest seevastu leiab, et nii linnapood kui ka ühistupank on täiesti tarbetud asutused. Tema sõnul võib jääda mulje, et linlased saavad mingid kaubad kätte soodsamalt, kuid tegelikult on tegemist samasuguse aktsiooniga nagu tasuta kartulite või küttepuude jagamine. Vesti arvates tuleks sel juhul anda inimestele raha otse kätte.

Vest märgib, et ühistupanga puhul on linn investeerinud müstilisi summasid sisuliselt tühja, sest asutus pole siiani saanud tegevusluba. Vaba Tallinna Kodaniku linnapeakandidaat küsib, miks ei ole pangaeestvedajate sissetulek sõltunud nende töötulemusest. Tema väitel on kulutatud raha ära ja inimesed, kes peaksid panga käima tõmbama, on teinud tühja tööd, kuna tulemust pole näha.

Züleyxa Izmailova tunnistab, et pole ühistupanga temaatikasse süüvinud, kuid ta kinnitab, et panga ümber toimuvad läbipaistmatud protsessid võetakse kindlasti luubi alla. Ühtlasi nendib Izmailova, et rohelised pole linnapoe saatust arutanud, kuid tema hinnangul tundub sooduskaupa pakkuv kaubandusasutus ebavajalik.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: