Teisipäeval sajab hoovihma, tuul nõrgeneb ({{commentsTotal}})

Teisipäeval on vaheldumisi nii selgimisi kui ka sajuhooge, tuul nõrgeneb.

Teisipäeva öösel on ilm Ida-Eestis pilves ja vihmane, lääne pool on pilves selgimistega ja sadu vaid kohati. Puhub põhja- ja loodetuul 5 kuni 10, ida pool 7 kuni 12, Ida-Virumaa rannikul enne keskööd puhanguti 20 meetrit sekundis. Sooja on 7 kuni 12 kraadi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hommik püsib Ida-Eestis pilvisem ja vihmahoogudega, Lääne-Eestis on sadu vähe, kuid mõnel pool võib olla udu. Ida-Eestis ulatub loodetuul veel iiliti 12 meetrini sekundis, läänes puhub tuul valdavalt läänekaarest 4 kuni 9 meetrit sekundis. Sooja on 9 kuni 12 kraadi.

Päev on pilves selgimistega - ühed sajuhood taanduvad kirdesse, kuid merelt saabuvad uued. Tuul puhub valdavalt läänekaarest 4 kuni 9 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 14 kraadi.

Kolmapäeval jätkub ilm sajuhoogudega ning rohkem on sadu Lääne-Eestis. Neljapäeval läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond, mille tihedam sadu enne õhtut Lõuna-Eestit ei ohusta, kuid päeval võib üksikutes kohtades siiski vihmahooge esineda. Tsükloni lähenedes tugevneb ka ida- ja kirdetuul.

Reede öö on mitmel pool vihmane, seejärel tugevneb Põhja-Euroopas kuiva kõrgrõhkkonna mõju ning ka Eestis väheneb saju tõenäosus.

Öised miinimumid jäävad lähipäevil 4 ja 10 kraadi vahele, saarte rannikul on mõni kraad soojem. Päevased maksimumid tõusevad 13 kuni 17 kraadini, nädalavahetusel võimalik et 20 kraadini.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: