Maasikas: ELil pole võimalustki oma asüülisüsteemi arutada, kui piir on lahti ({{commentsTotal}})

Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles, et Euroopa Liidul on praegu kõige tähtsam saada piir Kesk-Vahemerel kinni, vastasel juhul pole liidul võimalust arutadagi, mida oma asüülisüsteemiga teha.

26. septembril lõpeb EL-i kohustuslik kvoodisüsteem, kuid Maasika sõnul on Euroopa Komisjon seisukohal, et kuna ettenähtud põgenike arvu pole ümber paigutatud, siis see kohustus kehtib juriidiliselt edasi.

Põgenike ümberpaigutamine on Maasika sõnul aga vaid üks osa rändekriisi haldamisest.

"Tegelikult me nägime seda 2015-2016 Kreeka-Türgi piiril ja näeme praegu Kesk-Vahemerel, kus kõige olulisem on saada piir kinni. Sul puudub võimalus rahulikult isegi arutada neid asju, mida oma asüülisüsteemiga teed, kui sul on piir lahti ja 10 000 inimest tuleb sealt iga päev üle. Siis sa ainult kustutad seda tulekahju, siis sa ainult haldad seda, et sa majutad neid inimesi, sest sa õngitsed neid veest välja," rääkis Maasikas "Välisilmas".

"See olukord, mis on Vahemere keskosas, selle lõpliku kontrolli alla saamine on palju olulisem, akuutsem kui liikmseriikide arutelud selle üle, kes nüüd kellelt kui palju peab jälle võtma," lisas ta.

Maasika sõnul on maailmas praegu üle 50 miljoni sõjapõgeniku ja ennustatakse, et neid tuleb lähiaastail kogu aeg juurde. See teeb rändekriisi väga keeruliseks.

"Õige on öelda, et tuleb võidelda algpõhjustega ja seda EL püüab teha. Viie rände lähteriigiga peetakse läbirääkimisi, et teha laiemad lepped, kus on palju osi, kus antakse abi, antakse ka mingeid legaalseid võimalusi lihtsamini Euroopasse tulla, aidatakse neil riikidel tugevdada oma õigussüsteemi," selgitas ta.

Eelmisel nädalal pidas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Euroopa Parlamendis kõne, milles tegi ettepaneku liita tulevikus enda ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht üheks Euroopa liidu presidendi ametikohaks.

Maasika sõnul on ka võimalik, et arutelud EL-i tuleviku üle algavad juba Eesti eesistumise ajal. "Vaatame, mida EL-i riigipead ja valitsusjuhid Donald Tuski juhtimise detsembris arutavad," sõnas ta.

Maasikas ütles, et eurokriisist alates ei ole EL institutsionaalseid muudatusi tõsiselt arutatud. Junckeri ideede väljakäimise ajastus on tema hinnangul õige.

"Kõik riigijuhid on teadnud, et suurte muudatuste üle tuleb korraldada rahvahääletus, seekord mitte ainult Iirimaal, vaid enamates liikmesriikides. Ja nendes tingimustes, kus toetus Euroopa Liidule langes, kus populistlikud jõud tõusid, kus Euroopa Liit, mis oli aastakümneid tähendanud igasuguseid häid asju - liikumisvabadust, toetusrahasid jne -, hakkas mõnes riigis tähendama palgakärpeid, pealesunnitud privatiseerimist jne, ei tahetud võtta neid riske, et paneme nüüd Euroopaga seotud asju inimestele otsustamiseks," rääkis Maasikas.

"Selles mõttes on Junckeri ajastus õige - praegu on meeleolud paranenud, majandus kasvab, toetus Euroopa Liidule Brexiti järel mõneti üllatuslikult tõusis kõigis 27 liikmesriigis. Praegu on nagu parem moment," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised

Keskkonnaamet: Rohelised esitavad Reidi tee uue trassiga seoses valeinfot

kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: