Maasikas: ELil pole võimalustki oma asüülisüsteemi arutada, kui piir on lahti ({{commentsTotal}})

Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles, et Euroopa Liidul on praegu kõige tähtsam saada piir Kesk-Vahemerel kinni, vastasel juhul pole liidul võimalust arutadagi, mida oma asüülisüsteemiga teha.

26. septembril lõpeb EL-i kohustuslik kvoodisüsteem, kuid Maasika sõnul on Euroopa Komisjon seisukohal, et kuna ettenähtud põgenike arvu pole ümber paigutatud, siis see kohustus kehtib juriidiliselt edasi.

Põgenike ümberpaigutamine on Maasika sõnul aga vaid üks osa rändekriisi haldamisest.

"Tegelikult me nägime seda 2015-2016 Kreeka-Türgi piiril ja näeme praegu Kesk-Vahemerel, kus kõige olulisem on saada piir kinni. Sul puudub võimalus rahulikult isegi arutada neid asju, mida oma asüülisüsteemiga teed, kui sul on piir lahti ja 10 000 inimest tuleb sealt iga päev üle. Siis sa ainult kustutad seda tulekahju, siis sa ainult haldad seda, et sa majutad neid inimesi, sest sa õngitsed neid veest välja," rääkis Maasikas "Välisilmas".

"See olukord, mis on Vahemere keskosas, selle lõpliku kontrolli alla saamine on palju olulisem, akuutsem kui liikmseriikide arutelud selle üle, kes nüüd kellelt kui palju peab jälle võtma," lisas ta.

Maasika sõnul on maailmas praegu üle 50 miljoni sõjapõgeniku ja ennustatakse, et neid tuleb lähiaastail kogu aeg juurde. See teeb rändekriisi väga keeruliseks.

"Õige on öelda, et tuleb võidelda algpõhjustega ja seda EL püüab teha. Viie rände lähteriigiga peetakse läbirääkimisi, et teha laiemad lepped, kus on palju osi, kus antakse abi, antakse ka mingeid legaalseid võimalusi lihtsamini Euroopasse tulla, aidatakse neil riikidel tugevdada oma õigussüsteemi," selgitas ta.

Eelmisel nädalal pidas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Euroopa Parlamendis kõne, milles tegi ettepaneku liita tulevikus enda ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht üheks Euroopa liidu presidendi ametikohaks.

Maasika sõnul on ka võimalik, et arutelud EL-i tuleviku üle algavad juba Eesti eesistumise ajal. "Vaatame, mida EL-i riigipead ja valitsusjuhid Donald Tuski juhtimise detsembris arutavad," sõnas ta.

Maasikas ütles, et eurokriisist alates ei ole EL institutsionaalseid muudatusi tõsiselt arutatud. Junckeri ideede väljakäimise ajastus on tema hinnangul õige.

"Kõik riigijuhid on teadnud, et suurte muudatuste üle tuleb korraldada rahvahääletus, seekord mitte ainult Iirimaal, vaid enamates liikmesriikides. Ja nendes tingimustes, kus toetus Euroopa Liidule langes, kus populistlikud jõud tõusid, kus Euroopa Liit, mis oli aastakümneid tähendanud igasuguseid häid asju - liikumisvabadust, toetusrahasid jne -, hakkas mõnes riigis tähendama palgakärpeid, pealesunnitud privatiseerimist jne, ei tahetud võtta neid riske, et paneme nüüd Euroopaga seotud asju inimestele otsustamiseks," rääkis Maasikas.

"Selles mõttes on Junckeri ajastus õige - praegu on meeleolud paranenud, majandus kasvab, toetus Euroopa Liidule Brexiti järel mõneti üllatuslikult tõusis kõigis 27 liikmesriigis. Praegu on nagu parem moment," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: