Trump on Iisraeli-Palestiina rahu saavutamise osas lootusrikas ({{commentsTotal}})

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trump.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trump. Autor/allikas: Brendan Smialowski/AFP/Scanpix

USA president avaldas esmaspäeval ÜRO peakorteris Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga kohtudes lootust rahu saavutamiseks juudiriigi ja palestiinlaste vahel.

Trump andis oma esimesel ÜRO Peaassambleel New Yorgis diplomaatianädalale avapaugu kahepoolse kohtumisega Iisraeli peaministriga. Varem esmaspäeval osales ta Peaassambleel arutelus ÜRO reformimise üle.

Ehkki Peaassamblee riigi- ja valitsusjuhtide nädalal langeb peatähelepanu ilmselt Põhja-Koreale, Iraanile ja Süüriale, proovib Trump näidata, et ei ole unustanud oma lubadust aidata saavutada läbirääkimistel põhinev rahu Iisraeli ja palestiinlaste vahel.

"Me arutame paljusid asju, nende seas rahu palestiinlaste ja Iisraeli vahel - sellest saab fantastiline saavutus," ütles Trump Netanyahu kõrval istudes.

"Me teeme omalt poolt selleks kõik. Ma usun, et võimalused selle teostumiseks on head. Enamik inimesi ütleks, et pole mingit lootust," lausus Ühendriikide riigipea. "Bibi ja teise poole võimete tõttu usun, et meil on hea võimalus." 

Trumpi sõnul soovivad rahu nii Iisrael kui ka palestiinlased. "Ma võin teile öelda, et Trumpi valitsus tahaks seda samuti." 

"Seetõttu näeme me sellega kõvasti vaeva. Vaatame, mis juhtub. Ajaloo tõttu öeldakse, et see ei saa juhtuda. Mina ütlen, et saab," ütles USA president.

Netanyahu tänas Trumpi tema ja USA toetuse eest Iisraelile ja ütles, et tahab keskenduda Iraani ohule ja Teherani suurenevale mõjule Süürias. Samas nõustus ta arutama "rahu võimalust" Iisraeli ja palestiinlaste vahel, lisades oma eelistatud rõhuasetuse "Iisraeli ja Araabiamaailma vahel".

Kolmapäeval on Trumpil plaanis kohtuda ÜRO Peaassamblee kõrvalt Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmud Abbasiga.

Iisraeli ja palestiinlaste rahukõnelused katkesid 2014. aasta aprillis.

Allikas: AFP-BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: