Vene kohus lükkas Wallenbergi pere hagi tagasi
Vene kohus lükkas esmaspäeval tagasi Teise maailmasõja lõpufaasis kadunuks jäänud Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi järeltulijate nõudmise saada ligipääs dokumentidele arvatavasti KGB vanglas surnud mehe surma üksikasjade kohta.
Wallenbergi vennatütar Marie Dupuy palus juulis Vene advokatuuril esitada Nõukogude Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) järeltulija Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) vastu hagi, et sundida FSB-d andma Wallenbergi sugulastele ligipääsu arhiividokumentidele.
Moskva Meštšanski ringkonnakohus andis ühepäevase istungi järel õiguse dokumentidele ligipääsust keelduvale FSB-le ja otsustas apellatsiooni tagasi lükata.
Wallenbergi sugulaste advokaat Ivan Pavlov ütles, et perekond kaebab otsuse edasi. "Raoul Wallenbergi ajalooline tähtsus annab meile õiguse teada tõde, olgu see missugune tahes. Varem või hiljem saame me sellele jälile."
FSB esindaja Sergei Tšurikov väitis kohtus, et perekonna nõudmine tuleks tagasi lükata, sest arhiividokumendid sisaldavad üksikasju salapolitsei teiste vangide "eraelu" kohta. Kui advokaadid ei saa just dokumentides nimetatute kõigi järeltulijate nõusolekut, on võimalik 1947. aastast pärinevaid dokumente avaldada alles 2022. aastal pärast 75-aastast ametlikku ooteaega, sõnas ta.
"Te võite oodata neid tähtaegu," ütles Tšurikov Wallenbergi pere advokaatidele. Ta tunnistas ka, et info varjamiseks on rakendatud meetmeid ja seetõttu on dokumendid tsenseeritud ning mõned osad või leheküljed välja rebitud.
2016. aasta oktoobris esitasid Wallenbergid ja uurijaterühm Raoul Wallenberg Research Initiative (RWI-70) Vene võimudele ametliku nimistu vastuseta küsimustest Rootsi diplomaadi saatuse kohta, kuid neil ei võimaldatud taas kord pääseda arhiividokumentide juurde.
Wallenberg päästis aastail 1944-1945 kümneid tuhandeid Budapesti juute koonduslaagritesse saatmisest, väljastades neile vajalikke dokumente. Samuti hankis ta nende majutamiseks hooneid.
Ta kadus salapärastel asjaoludel pärast Punaarmee sõdurite poolt vahi alla võtmist 17. jaanuaril 1945.
Nõukogude Liidu 1957. aastal väljastatud dokumentide järgi suri ta 1947. aasta 17. juulil Lubjanka vanglas südamerikke tagajärjel.
2000. aastal teatas Vene uurimiskomisjon, et diplomaat hukati 1947. aastal poliitilistel põhjustel.
Allikas: AFP-BNS