Ain Seppik kinnitas laenu organiseerimist Savisaarele
Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare protsessil teisipäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud eksminister Ain Seppik meenutas, et just tema organiseeris Savisaarele laenu andmise, samas ei teadnud Seppik, millistest vahenditest Savisaar laenu tagastas.
Seppik meenutas, et Savisaar pöördus 2009. aastal pärast kohalike omavalitsuste valimisi tema poole ja küsis, kas tema poegade firmalt oleks võimalik laenu saada.
Seppiku sõnul küsis ta oma pojalt Siim Seppikult, kas laenu andmine oleks võimalik, ja selgus, et lühiajaliselt oleks see tõesti võimalik. Nii sõlmitigi põhjalik laenuleping enam kui 173 000 euro ulatues ja leppe sõlmimise päeval kanti raha üle.
Seppiku sõnul ei küsinud ta Savisaarelt, miks viimasel oli raha vaja. "Usaldasin Savisaart," märkis Seppik, lisades, et oli toona kuulnud ka Savisaare abielulahutusest.
Seppik meenutas, et laenuleppe sõlmimisel ei olnud juttu tagatistest. "Tegemist oli lühiajalise laenuga, kuu aja pärast pidi toimuma laenu tagastamine. Mina ja ka Sulev Seppik usaldasime Savisaart ja meil polnud põhjust arvata, et laenu ei tagastataks," märkis Seppik.
Küsimusele, miks Savisaar pangast laenu ei võtnud, vastas Seppik, et ju tal oli siis raha väga kiirelt vaja. Ühtlasi arutles Seppik, et arvestades Savisaare tausta ja talle kuuluvat kinnisvara, oleks Savisaar saanud ilmselt laenu ka pangast.
Küsimusele, kas Seppik teadis firmast, mille kaudu Savisaare laenu tagastamine toimus, vastas Seppik eitavalt. Küsimusele, miks laenu tagasimakse viibimisel viivist ei arvestatud, märkis Seppik, et viivitus oli lühiajaline.
Seppik kinnitas, et ei ole ka hilisemalt Savisaarega kunagi laenu tagastamise asjaoludest rääkinud. "Ma pole Savisaarega rääkinud alates 2012. aastast," lisas Seppik.
Siim Seppik: ma ei tea Savisaare laenu tagasimakse korraldajat
Kunagise keskerakondlase Ain Seppiku poeg Sulev Seppik meenutas, et läbi Ain Seppiku jõudis temani 2009. aastal Savisaare soov laenu võtta.
Seppiku sõnul oli laen temale teadaolevalt seotud Savisaare abielulahutusega. Seppiku sõnul olid laenu allkirjastamise juures tema, Savisaar ning Ain Seppik ja laenu suurus oli eurodesse ümberarvutatuna 173 000 eurot.
Laenu tähtajaks oli üks kuu, samas kinnitas Seppik, et talle pole teada, millistest vahenditest Savisaar pidi laenu tagastama. Ühtlasi kinnitas Seppik, et sellise laenu tagatiseta andmine polnud tavapärane. "Aga mul isa palus," selgitas Seppik.
Seppik meenutas, et Savisaar ei suutnud laenu tähtaegselt tagastada, kuid viivitus polnud suur. Lõpuks tasus laenu Panamas registreeritud Pipa Business Corporation, kuid Seppik ei teadnud, kelle firma see oli.
"Ma ei rääkinud Savisaarega kunagi laenu tagastamise asjaoludest," ütles Seppik, lisades, et teda ka ei huvitanud, kes raha maksab, peaasi, et laen tagasi makstud saaks. "Ma ei tea, kes neid asju korraldas," lisas Seppik.
Ärimees kinnitas, et ei teadnud toona ega ka nüüd Savisaare võimalikest vahenditest välisriikides.
Korb eitas Savisaare seost Kofkini kioskiäriga
Kui Savisaare protsessil möödunud nädalal tunnistusi andnud Kristiine linnaosavanema endine asetäitja Alexander Pihlo rääkis, et tema toonane ülemus Mihhail Korb tõi 2008. aastal esile otsesed seosed Savisaare ning ärimees Alexander Kofkini kioskiäri vahel, siis teisipäeval tunnistusi andnud Korb selliste juttude toimumist eitas.
2008. aastal Kristiine linnaosa vanema ametis olnud Korb rääkis, et ta oli toona teadlik linnaruumi kiokskikonkursist ning eeldas, et konkursi initsiatiiv võis tulla linnaosade tasandil, ühtlasi oli ka ettevõtjate huvi konkursil osaleda.
Korbi sõnul ei tea ta, miks linnaosade väljakuulutatud konkurss tühistati, kuid eeldas, et seda tehti seetõttu, et linnal oli soov korraldada linnaülene konkurss.
"Ma ei tundnud selle vastu eriti huvi, kuna linnaosa tegevuse juures polnud see kõige prioriteetsem asi," rääkis Korb.
Küsimusele, kas konkursi eel oli suhtlust ka ärimees Alexander Kofkini ettevõttega Estkompexim Toitlustusega, vastas Korb, et suhtlus oli pärast seda, kui konkurss oli lõppenud.
Samas kohtueelsel menetlusel oli Korb rääkinud, et konkursi initsiatiiv tuli just Estkompeximi poolt. "Ma ei mäleta nii täpselt üheksa aasta taguseid asju," selgitas Korb nüüd kohtus, lisades, et eks tõde on kusagil vahepeal.
Korb meenutas, et konkursi komisjonis esindas Kristiine linnaosa tema toonane asetäitja Alexander Raide, hilisema nimega Pihlo. Ühtlasi tutvustas Pihlo konkursiga seonduvat ka oma kolleegidele Kristiine linnaosavalitsuses. "Näiteks huvitas linnaosa kioskite kujundus ja ka saadav tulu," rääkis Korb.
Küsimusele, kas Korb andis Pihlole mõista, et konkursi peab võitma Kofkini firma, vastas Korb, et pole seda teinud. "See oleks olnud ebaseaduslik, konkursi võidab ikka parim pakkuja," märkis Korb, lisades, et talle teadaolevalt kioskikonkurss linnapea Edgar Savisaare huvi ei pälvinud. "Mulle teadaolevalt ei olnud Savisaarel kioskikonkursil mingit rolli," lisas Korb.
Korbi sõnul ärritasid teda Pihlo poolt möödunud nädalal kohtus antud ütlused selle kohta, nagu ta oleks Pihloga arutanud kioskikonkursi seoseid Savisaarega. Korbi sõnul saab Pihlo ütluseid käsitleda tema nime mustamisega.
Ühtlasi märkis Korb, et kui ta käis linnaosavanemana korra kuus linnavalitsuse istungitel, siis neil ei arutatud kordagi kioskikonkursiga seonduvat. Samas ei tulnud Korbi sõnul teave konkursi kohta talle ka üllatusena, kuna see oli tavaline linnaosa tööprotsess.
Kioskikonkursi kulgemisest ja lõpptulemusest sai Korb enda sõnul teada meedia vahendusel. Küsimusele, kas tõesti ühelgi töönõupidamisel ei puudutatud kioskiteemat, mis pälvis toona suurt avalikkuse tähelepanu, vastas Korb, et nii see tõesti oli.
Willbach: linna soosivat suhtumust veekeskuse asjus polnud tunda
Tallinna endine linnapea ja abilinnapea Priit Willbach rääkis kohtule, et ärimees Alexander Kofkini hotelli Meriton veekeskuse rajamisega tegeledes ei tundnud ta mingit linnapoolset soosivat suhtumist.
Willbach märkis, et ta kutsuti juhtima Meritoni hotelli veekeskuse rajamise projekti ning ehitlusloa väljastamisega probleeme ei olnud, kuna kõik kooskõlastused olid eelnevalt olemas.
Küll aga meenutas Willbach, et üks ebakõla tekkis seoses 100-ruutmeetrise maatükiga, mis kuulus riigile. "Sai kokku lepitud, et see maatükk peab tulema hotelli kasutusse ja seda enne kasutusloa väljastamist," rääkis Willbach, lisades, et veekeskuse projekt sai üldjoontes läbi viidud hästi ja tõrgeteta.
Ühtlasi märkis Willbach, et ei tajunud seoses veekeskuse projektiga linnapoolset soosivat suhtumist. "Polnudki vajadust, sest projekt oli hästi ette valmistatud ja läbi viidud," ütles Willbach.
Linnaametnik: Tammsaare pargi kioski osas tuli ehitlusluba vormistada
Tunnistusi andnud Tallinna endise linnaametniku Raivo Herma sõnul tuli 2008. aastal tema ülemustelt korraldus vormistada Tammsaare pargi kioskile ehitusuba ja seda vaatamata sellele, et eelnevalt oli tõstatunud kahtlus, kas ehitus vastab piirkonna detailplaneeringule.
2008. aastal linnaplaneerimise ametis projekte menetlenud ja ehituslubasid vormistanud Herma meenutas, et linnaruumi rajatavate kioskite menetlusprotsess oli tavapärane. Herma rääkis, et tema menetlusse tuli ärimees Alexander Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse kiosk, mis asus Tammsaare pargis.
Herma märkis, et kui tema lauale tuli märkus, et linnaplaneerimisamet peaks kontrollima kioski vastavust piirkonna detailplaneeringuga, siis sellele vaatamata ehitusluba siiski vormistati.
"Mulle tuli lihtsalt ülemustelt korraldus vormistada ehitusluba," rääkis Herma, lisades, et ta ei tea, millise arutelu tulemusena selleni jõuti.
Ühtlasi meenutas Herma, et Tammsaare pargi kioski osas tundis ta survet vormistada ehitusluba võimalikult kiiresti. Küsimusele, kas ülemused andsid Hermale alati korraldusi ehitusload vormistada, vastas Herma, et alati see nii siiski ei olnud.
Herma lisas, et ei suhelnud kioski asjus kunagi Edgar Savisaarega.
Tunnistaja: kioskid näisid linnale tähtsamad kui suured taristutööd
Siim Kadaku sõnul puutus ta ärimees Alexander Kofkiniga kokku, kui projekteeris 2008. aastal tema ettevõttele Estkompexim Toitlustus kiirmüügikioskeid. Ta meenutas, et tema ülesanne oli projekteerida tehnovõrgud ja muretseda ehitusload.
Kadak märkis, et kuna tegemist oli avalikkusele suunatud ehitistega, oli vajalik taotleda ka ehitusload. Ühtlasi soovis tellija tööde esitamist nii kiiresti kui võimalik.
"2008. aasta detsembri lõpus öeldi, et läheb tööks ning järgmise aasta alguses asusime tegutsema," rääkis Kadak, lisades, et tal tuli suhelda ka mitmete linnaametitega.
Kadaku sõnul tõstatusid ka mitmeid probleeme, kuid koosolekutel öeldi, et "kui tekib probleeme, siis peremees lahendab need, kuna linn on kioskitest väga huvitatud," rääkis Kasak, täpsustades, et "peremehe" all peeti silmas Kofkinit.
Kadak meenutas, et puutus kioskite paigaldamise osas kokku ka abilinnapea Jaanus Mutliga, kelle juures toimunud kohtumisel läks ka sõnavahetuseks. Nimelt polnud Estkompexim rahul menetluse aeglase kulgemisega.
"Oli huvitav jälgida, et kioskite paigaldamine oli tähtsam kui näiteks Pärnu maantee rekonstrueerimine," kirjeldas Kadak koosolekul valitsenud õhkkonda.
Kadak tunnistas, et esimesed kioskid läksid käiku lubadeta, kuid probleeme see kaasa ei toonud. Küsimusele, kes võttis vastu otsuse panna kioskid kiiresti ja ehituslubadeta, vastas Kadak, et temale teadaolevalt märkis kioskitega tegelenud ehitusinsener Tarmo Jõulu lakooniliselt, et ta paneb lihtsalt kioskid ülesse.
Kadak ei osanud öelda, kas keegi kartis nii tegutsedes ka linnapoolseid sanktsioone, lisades, et kioskite kiire paigaldamise surve tuli Kofkinil.
Küsimusele, kas Kofkin tegi kioskitega seoses ka viiteid linnavalitsusele, vastas Kadak, et tõesti, Kofkin märkis, et linnapea on kioskitest väga huvitatud.
Kaitsja küsimuse peale, kas Kadak puutus kioskite menetluse raames ka Edgar Savisaarega, vastas tunnistaja eitavalt.
Reklaamitöötaja: jooksuvõistluse reklaami asjus suhtlesin Pettaiga
Reklaamitöötaja Anti Kauk rääkis kohtule, et 2013. aastal Tallinna Maratoni reklaamiklipi osas oli talle teadaolevalt tellijaks reklaamiärimees Paavo Pettai, mitte Tallinna linn.
Trio LSL-is projektijuhina töötanud Kauk meenutas, et töötas 2013. aastal Trio LSL-is projektijuhina ja puutus siis kokku ka Tallinna Maratoni reklaamklipiga.
Samas märkis Kauk, et kuigi reklaami puudutavale arvele oli märgitud Tallinna noorsoo- ja spordiamet, siis tema selle ametiga ei suhelnud, vaid tellijaks oli reklaamiärimees Paavo Pettai.
Tallinna Maratoni teavituskampaaniat rahastas 2013. aastal Tallinna linn ning kui linnavõim märgib, et tegemist oli linna teavituskampaaniaga, siis riigiprokuratuur käsitleb seda süüdistuses kohalike omavalitsuste valimiste eelse keelatud valimisreklaamina Keskerakonna kasuks.
Süüdistus
Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.
Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.
Süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.
Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal.
Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele.
Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav.
Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmani.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises.
Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS