Suu Kyi lubas osa Birma rohingja põgenikest tagasi võtta ({{commentsTotal}})

{{1505797320000 | amCalendar}}
Aung San Suu Kyi.
Aung San Suu Kyi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Birma liider Aung San Suu Kyi ütles teisipäeval, et Birma on valmis "millal iganes" tagasi võtma osa sõjaväe vägivalla eest pagenud moslemeid vastavalt 1990. aastatel Bangladeshiga kokku lepitud protsessile.

"Oleme valmis alustama tõendamisprotsessi millal iganes," ütles Suu Kyi, viidates vägivalla eest põgenenutele, pakkumata seejuures kõigile pagulastele võimalust naasta.

Birma liidri sõnul ei karda ta rohingjade kriisi rahvusvahelist kontrolli. Ta lubas õiguste rikkujad vastutusele võtta ja osa sõjaväeoperatsioonide eest pagenud moslemeid tagasi võtta.

"Need, kes kvalifitseeruvad põgenikeks, võetakse tagasi ilma probleemideta ning neile tagatakse julgeolek ja juurdepääs humanitaarabile," märkis ta pooletunnises telepöördumises.

Seni pole selge, kui paljud rohingjad naasmisele kvalifitseeruvad. Birma valitsus on varem öelnud, et ei võta tagasi terrorisidemetega moslemeid, ning väitnud, et osa rohingjasid on põgenedes ise oma külad põlema pannud.

Amnesty Internationali hinnangul peidab Nobeli preemia laureaat sõjaväe rikkumisi eirates "pead liiva alla".

Arakani osariigis jätkuva vägivalla eest on üle piiri Bangladeshi põgenenud 410 000 rohingja moslemit ehk ligi pool Arakani osariigis elanud rahvusvähemusest.

Rahvusvaheline kogukond on Suu Kyid teravalt kritiseerinud selle eest, et ta ei ole avalikult riigita rohingjadele toetust avaldanud või kutsunud sõjaväge üles vaoshoitusele.

Birma relvajõudude väitel seab nende puhastusoperatsioon Arakani osariigis eesmärgiks juurida välja rohingja mässulised, kes 25. augustil politseiposte ründasid.

ÜRO juhtide hinnangul on sel tegevusel kõik etnilise puhastuse tunnused. Rohingjad on aastaid pidanud kannatama tagakiusamise ja vägivalla käes ning nende staatus on pikka aega olnud Birmas plahvatusohtlik teema.

Paljud budistliku enamusega Birmas näevad neis sissetungijaid Bangladeshist ja keelduvad tunnistamast rohingja rahvuse olemasolu, öeldes, et tegemist on bengalitega.

"Oleme mures, kuuldes, kui palju moslemeid põgeneb piirkonnast Bangladeshi," ütles Suu Kyi telepöördumises, milles ta mõistis hukka "kõik inimõiguste rikkumised, mis võivad olla kriisi sügevdanud".

 

Allikas: AFP-BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: