Kohtujuristi hinnang tõi investeeringute kaitse lepingute küsimusse uue pöörde ({{commentsTotal}})

{{1505807340000 | amCalendar}}

Kuigi Euroopa Komisjon ei pea investeeringute soodustamise ja kaitse lepinguid, mis ka Eestil on paljude riikidega sõlmitud, ELi õigusega kooskõlas olevaiks, jõudis Euroopa Kohtu kohtujurist teistsugusele seisukohale.

Eesti riik on sõlminud paljude riikidega investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud (BIT), kuid Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole need kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

"Euroopa Komisjon avaldab liikmesriikidele rikkumismenetluste kaudu survet selliste lepingute lõpetamiseks," rääkis välisministeeriumi meedianõunik Sandra Kamilova ERRile ja märkis, et need lepingud ei ole ainult Eesti, vaid kogu Euroopa küsimus.

Ta selgitas, et pärast ühinemist Euroopa Liiduga tagab ELi liikmesriikide investorite investeeringute kaitset Eestis ELi õigus.

Euroopa Kohtus on aga käimas vaidlus kohtuasjas Achmea, milles on küsimuse all, kas ELi liikmesriikide vaheliste investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus on ELi õigusega kooskõlas.

Teisipäeval avaldas Euroopa Kohus kohtujuristi Melchior Watheleti ettepaneku Achmea kaasuses, kus asus seisukohale, et investorid saavad jätkuvalt investeeringute kaitse lepingutes sisalduvatele garantiidele tugineda ja vaidlused vahekohtus lahendada.

Soraineni advokaat Maria Pihlak rääkis ERRile, et kohtujuristi selgituse kohaselt ei ole investeeringute kaitse tagatud täielikult ja ainult ELi õigusega.

"Liikmesriikide vahel sõlmitud BITid pakuvad laiemat kaitset kui ELi õigus ja investoritele antud garantiid erinevad ELi õigusega pakutavast kaitsest," ütles ta.

"See erinevus ei too automaatselt kaasa vastuolu liidu õigusega. Lisaks selgitas kohtujurist, et investeeringute kaitse lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ei ole ELi õigusega vastuolus, sest vahekohtu puhul on tegemist alalise institutsiooniga, kes võib ELi õiguse kohaldamisel pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole. Seega saab ka vahekohus kohaldada ELi õigust sarnaselt liikmesriikide kohtutega," lisas Pihlak.

Eesti on lõpetanud lepingu kolme riigiga

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule otsuse tegemisel siduv, vaid tegemist on soovitusliku tõlgendusega ELi õigusest. Praktikas järgib Euroopa Kohus otsuse tegemisel Pihlaku sõnul siiski enamasti kohtujuristi ettepanekut.

"Seda, et investeeringute kaitse lepingud ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus, väitsid oma kohtule esitatud seisukohtades ka välisinvesteeringute soodustamisel eesrindel olevad Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Austria ja Soome," märkis advokaat.

Investeeringute kaitse lepinguid pidasid ELi õigusega vastuolevaiks need riigid, kellel on tulnud ennast investorite nõuete eest korduvalt vahekohtumenetluses kaitsta, sealhulgas Tšehhi, Ungari, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Rumeenia.

Eestil on investeeringute kaitse leping sõlmitud Ameerika Ühendriikide, Araabia Ühendemiraatide, Aserbaidžaani, Hiina, Iisraeli, Jordaania, Kasahstani, Maroko, Moldova, Norra, Šveitsi, Türgi, Ukraina ja Vietnamiga.

Peale selle kehtivad formaalselt ka lepingud mõne Euroopa Liidu liikmesriigiga nagu Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia. 

Sandra Kamilova välisministeeriumist ütles, et kui mõni ELi liikmesriik on teinud Eestile ettepaneku investeeringute kaitse leping vastastikusel kokkuleppel lõpetada, siis on Eesti seda ka teinud.

"Kuna aga Euroopa Liidu ühtsuse huvides on liikmesriikide koordineeritud lähenemine, siis ei ole Eesti ise lepinguid ühepoolselt lõpetama asunud," lisas ta.

Lepingud on lõpetatud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Pärast teisipäevast kohtujuristi ettepaneku selgumist kinnitas Kamilova, et Eesti jaoks ei muuda see midagi, sest see ei ole Euroopa Kohtu jaoks siduv.

"Kohtujuristi arvamus eelneb kohtu poolt otsuse tegemisele. Lisaks ei analüüsi kohtujurist investeeringute kaitse lepinguid tervikuna, vaid ainult neis sisalduvat vaidluste lahendamise mehhanismi," tõdes Kamilova.

Vaidluses jääb nüüd oodata Euroopa Kohtu otsust.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: