Tartus pussitamises süüdistatavad astusid kohtu ette ({{commentsTotal}})

{{1505811000000 | amCalendar}}
Süüdistatav Karl Kristjan Nurmik
Süüdistatav Karl Kristjan Nurmik Autor/allikas: PM/SCANPIX

Tartu maakohtus algas teisipäeval kohtuprotsess veebruaris Tartus toimunud pussitamises süüdistatavate noormeeste üle, kohutvaidluses taotles prokurör ühele neist reaalset vanglakaristust.

Kohus otsustas teisipäeval lahendada omavolilises sissetungis, kehalises väärkohtlemises ja tapmiskatses süüdistatavate Karl Kristjan Nurmiku (21) ja Joosep Moori (21) kriminaalasja lühimenetluses, mis tähendab seda, et kohus ei uuri istungil tõendeid vahetult ja vähendab nende võimalikul süüdimõistmisel nende karistust kohe ühe kolmandiku võrra.

Nurmik tunnistas ennast süüdi, kuid Moor tunnistas süüd osaliselt ehk tunnistas end süüdi võõrasse korterisse tungimises, kuid ta ei tunnistanud end süüdi kehavigastuse tekitamises ega tapmise katses.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles kohtuvaidluses Nurmikule seitsmeaastast vangistust, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu arvataks maha kolmandik ja reaalselt kandmisele kuuluks neli aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Moorile taotles prokurör karistuseks nelja-aastast vangistust, millest samuti arvataks maha kolmandik, kuid tema kandmisele jäävat kahe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust ei pöörataks täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lisakaristusena taotles prokurör Moorile alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keeldu koos käitumiskontrolli tingimustele allutamisega.

Kohtuvaidluses ei vaidlustanud Nurmiku kaitsja vandeadvokaat Sirje Must oma kaitsealuse süüd, kuid palus mõista talle kergema karistuse prokuröri taotletust.

Moori kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel nõustus oma kaitsealuse süüga omavolilises sissetungis ja palus mõista talle selle eest rahaline karistus, kuid leidis, et kehalise väärkohtlemise ja tapmiskatses süüdistuses tuleks noormees õigeks mõista.

Kohus langetab otsuse 29. septembril.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tungisid alkoholijoobes noormehed tänavu 11. veebruaril Tartus Raatuse tänaval asuvasse korterisse ilma selle elanike nõusolekuta.

Korteriomanikuga toimunud rüseluses tekitasid noormehed mehele noaga eluohtliku vigastuse.

Politsei pidas noormehed vahetult pärast kuritegu kinni.

Prokurör Toomas Liiva sõnul ilmestab kriminaalasi selgelt alkoholi liigtarvitamisega kaasnevaid ohte.

"Süüdistatavad olid tegu toime pannes tarbinud narkootilist ainet ning ohtralt alkoholi, mille tagajärjel ei olnud nad võimelised mõistma, et kätte mindi maksma küll samas majas, kuid valel korrusel asuvasse korterisse," ütles Liiva.

"Seega jäid noahoopide ette inimesed, kes ei olnud mitte kuidagi seotud varasema alkoholitarvitamise käigus tekkinud konfliktiga," tõdes prokurör.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: