Eestis ei tegele "toidurassismi" küsimusega ükski instants
Ida-Euroopa riigid on algatanud Euroopa Komisjonis nn toidurassismi küsimuse, mille puhul üks ja sama toode on Ida-Euroopa riikides teise koostisega kui Lääne-Euroopa riikides. Eesti toitukaupadele jm toodetele sellist seiret ei tee ning ükski ametkond ei pea seda ka oma ülesandeks.
Ida-Euroopa riigid on juba jupp aega pööranud Brüsseli tähelepanu sellele, et Euroopa Liidus müüdavad globaalselt toodetavad kaubad on riigiti pisut erineva koostisega. Veelahe koostises jookseb uute ja vanade EL-i riikide ehk Ida- ja Lääne-Euroopa vahelt, ja ikka nii, et Ida-Euroopas müüdavas tootes on kvaliteetsemaid tooraineid vähem kui Lääne-Euroopas müüdavas samanimelises tootes.
Nii on Ida-Euroopa liikmesriigid selgitanud välja, et samas pakendis kalapulgad sisaldavad Lääne-Euroopas rohkem kala ning mõnes riigis on sama brändi jäätee või limonaadi koostises osa suhkrust asendatud mõne muu magusainega.
Coca-Cola möönab erinevusi
Coca-Cola Balti Jookide AS-i avalike suhete juht Nele Normak möönab, et nii nende toodetava Coca-Cola kui Fanta koostises on riigiti mõningaid erinevusi.
"Coca-Cola retsept on kõigis riikides sama, aga erinevates riikides kasutatakse magustamiseks erinevat toorainet. On selleks siis suhkruroog, suhkrupeet või mais, see sõltub konkreetse riigi tarbijate maitse-eelistustest," toob Normak näiteks. "Eestis ja Rootsis kasutatakse suhkrut."
Apelsinimaitselise Fanta mahlasisaldus on nii Eestis kui enamikes EL-i riikides viis protsenti, ent Itaalias ja Kreekas on mahlasisaldus vastavate riikide seaduste tõttu kõrgem.
"Selleks, et müüa apelsinimaitselist Fantat, peab Fanta Orange'i mahlasisaldus olema vastavalt seadusandlusele Itaalias 12 protsenti ja Kreekas 20 protsenti," ütleb Normak.
Prisma: samad tooted erinevad kvaliteedilt
Soome omanikega Prisma Peremarket tellib paljud Eesti turu kaubad Soome kaudu, et saada hulgi tellides soodsamat hinda. Siiski, osa tellitakse ka otse ning teatavad kvaliteedierinevused sama kauba puhul on olemas, möönab Prisma toidu- ja tarbekaupade grupi juht Tõnis Tomingas.
"Ostame kaupa sisse erinevatelt tarnijatelt ja tootjatelt, järjest rohkem ka oma Soome emafirma kaudu. Oleme täheldanud samade toodete erinevusi hinnas ja ka kvaliteedis, mis jääb silma eelkõige toidukaupade hulgas. Soomest meieni jõudev kaup on tootja silmis Soome tarbijale mõeldud kaup ja selle kvaliteet on väga hea," kommenteeris Tomingas ERR-ile.
Millised tooted kvaliteedilt erinevad, Tomingas täpsustada ei soovinud.
Poliitiline probleemipüstitus
EL-i õigusküsimuste, tarbijate ja soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová palus liikmesriikide tarbijakaitseasutustel koguda just selliseid, kvaliteedierinevusi dokumenteerivaid tõendeid, et saada parem ülevaade, millistes riikides ja milliste toodete puhul probleem esineb.
Nüüdseks on sellised uuringud läbi viidud näiteks Tšehhis, Slovakkias, Ungaris ja Horvaatias, kuid Eesti pole algatusega liitunud.
Täpsemalt ei tunneta Eestis ükski institutsioon, et sellise seire tegemine nende ülesannete hulka kuuluks ning maaeluministeerium nimetab probleemipüstitust poliitiliseks.
"See teema on tõstatatud eelkõige Visegradi riigide poolt ja sellest on tehtud niisugune tõsine poliitiline teema," kommenteeris maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.
"Ka meie enda tootjad müüvad eri toodet eri turgudel eri koostisega, vastavalt sellele, millised on turu ootused," lisas Kevvai, nimetades ootustena näiteks odavamat hinda või erinevaid maitseharjumusi.
Nii ministeerium kui veterinaar- ja toiduamet (VTA) ütlevad, et oluline on seirata toidu koostise vastavust etiketile, kuid riigiti võibki koostis erineda, kuniks ka etiketid seda erinevust kajastavad.
Ametlikku teavet, et nö toidurassismi EL-is esineks, VTA-l ei ole.
"Teema on mingil määral emotsionaalne meie jaoks ja järelevalveasutusena me emotsioonidega püüame mitte tegelda. On teave suuremate toidutootjate poolt, et jah, vaieldamatult teatud toodete puhul arvestatakse turu eelistustega," kommenteeris VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütleb, et kuna EL-is on probleem tõstatatud tarbijakaitseküsimusena, võiks ka Eestis sellega tegelda tarbijakaitseamet. Viimane sellega ei nõustu.
"Tootmisega seonduv järelevalve ja toiduvaldkonna esmane pädevus on VTA-l. Tarbijakaitseamet sekkub sellisel juhul, kui on tegemist näiteks olukordadega, kus tootel esitatud informatsioon ei vasta tõele või toodet on reklaamitud kuidagi selliselt, et on kasutatud valeväiteid," selgitas tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski-Toomik.
Seda, et tegemist oleks tarbija petmisega, kui riigiti on sama toote sisu erinev, Turetski nõustuda ei saa.
"Tänases kontekstis peaks olema antud lubadus, et toote koostised on täpselt ühesugused. Liikmesriigiti või tootjati võivad olla erinevates kohtades erisused," ütles Turetski-Toomik, nimetades probleemipüstitust pigem emotsionaalseks.
Maaelukomisjon algatab kontrolluuringud
Nõnda ei olegi selle küsimusega Eestis seni ükski instants tegelnud. Esmakordselt võttis teema tõsisemalt üles teisipäeval koos käinud riigikogu maaelukomisjon, kus tõstatati Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri süüdistus, et Ida-Euroopas müüakse kehvema kvaliteediga toitu.
Juncker lubas oma möödunud nädalal tagasi peetud kõnes, et komisjon esitab lähinädalatel liikmesriikidele juhendi kvaliteedierinevuste kohta.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka (IRL) sõnul ei ole Eestis selliseid juhtumeid teada, küll aga kohtub komisjon peatselt teema arutamiseks veterinaar- ja toiduametiga.
"Me kindlasti palume, et teatud esmatarbekaupades, mida inimesed rohkem tarbivad, võiks mõned kontrolluuringud teha, et saada selgust, kas ka Eesti kuulub nende riikide hulka nagu Ungari, Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia," ütles ta.
Kohtumine veterinaarametiga on maaelukomisjonil plaanis oktoobri keskpaigas.
Toimetaja: Merilin Pärli