Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada
Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?
Eesti püüdleb digiettevõtete maksustamisel kogu Euroopa Liitu ja OECD-d hõlmava lahenduse poole. Eesti ettepaneku järgi ei pea ettevõte asuma füüsiliselt kindlas riigis, et teda seal maksustada, piisab digitaalsest kohalolust.
"Tegelikult tulu tekkis Eesti kliendi maksest ja me tahaks nüüd sellest nagu osa saada, aga missugune osa peaks siis kuuluma selle toote või teenuse väljatöötajale ja missugune osa peaks siis kuuluma tarbijale ja riigile – küsimusi võib esitada siin sadade kaupa," tunnistas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro "Aktuaalsele kaamerale".
Rahandusministri Toomas Tõniste sõnul on Eestile eesistujana oluline leida kogu liitu hõlmav lahendus, kuna erinevad maksureeglid võivad tuua kaasa mitmekordse maksustamise ja muuta äri ajamise väljaspool Euroopa Liitu ahvatlevamaks kui liidu sees.
Üle 20 liikmesriigi pooldab Eesti pakutud lahendust, kuid samas leiab üle poole liikmesriikidest ka, et aeg on otsa saamas ja tarvis on kas või mingit sorti ajutist lahendust. Seetõttu on Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia pakkunud välja kiire, kuid lühiajaliseks peetud variandi.
"Me peame tuluallikal maksu kinni ehk kui keegi Eesti äriühingust ostab Google’i kaudu reklaamiteenust, siis me võtame natukene väljamakselt ära. Kõige parem näide võib-olla oleks, kui makstakse välja intressi, siis peetakse intressina maksu kinni," selgitas Oro "Aktuaalsele kaamerale".
Mõlema ettepaneku eesmärk on takistada suuri tehnoloogiaettevõtteid deklareerimast oma tulusid üksnes väikese maksukoormusega EL-i riikides, nagu Iirimaa ja Luksemburg. Töörühma eksperdid arutavad edasi nii pikaajalist kui lühiajalist lahendust ning esitlevad tulemusi detsembris toimuval ECOFIN-i kohtumisel.
Jegorovi sõnul oleks halvim mõeldav variant, kui kokkulepet ei leita ja iga riik kehtestab omaette kiirlahenduse, mis muudaks internetiettevõtluse liidus väga ebamugavaks.
Toimetaja: Anette Parksepp