Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

Eesti püüdleb digiettevõtete maksustamisel kogu Euroopa Liitu ja OECD-d hõlmava lahenduse poole. Eesti ettepaneku järgi ei pea ettevõte asuma füüsiliselt kindlas riigis, et teda seal maksustada, piisab digitaalsest kohalolust.

"Tegelikult tulu tekkis Eesti kliendi maksest ja me tahaks nüüd sellest nagu osa saada, aga missugune osa peaks siis kuuluma selle toote või teenuse väljatöötajale ja missugune osa peaks siis kuuluma tarbijale ja riigile – küsimusi võib esitada siin sadade kaupa," tunnistas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro "Aktuaalsele kaamerale".

Rahandusministri Toomas Tõniste sõnul on Eestile eesistujana oluline leida kogu liitu hõlmav lahendus, kuna erinevad maksureeglid võivad tuua kaasa mitmekordse maksustamise ja muuta äri ajamise väljaspool Euroopa Liitu ahvatlevamaks kui liidu sees.

Üle 20 liikmesriigi pooldab Eesti pakutud lahendust, kuid samas leiab üle poole liikmesriikidest ka, et aeg on otsa saamas ja tarvis on kas või mingit sorti ajutist lahendust. Seetõttu on Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia pakkunud välja kiire, kuid lühiajaliseks peetud variandi.

"Me peame tuluallikal maksu kinni ehk kui keegi Eesti äriühingust ostab Google’i kaudu reklaamiteenust, siis me võtame natukene väljamakselt ära. Kõige parem näide võib-olla oleks, kui makstakse välja intressi, siis peetakse intressina maksu kinni," selgitas Oro "Aktuaalsele kaamerale".

Mõlema ettepaneku eesmärk on takistada suuri tehnoloogiaettevõtteid deklareerimast oma tulusid üksnes väikese maksukoormusega EL-i riikides, nagu Iirimaa ja Luksemburg. Töörühma eksperdid arutavad edasi nii pikaajalist kui lühiajalist lahendust ning esitlevad tulemusi detsembris toimuval ECOFIN-i kohtumisel.

Jegorovi sõnul oleks halvim mõeldav variant, kui kokkulepet ei leita ja iga riik kehtestab omaette kiirlahenduse, mis muudaks internetiettevõtluse liidus väga ebamugavaks.

Toimetaja: Anette Parksepp



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: