Viktor Trasberg: võltskasinuse hullusärk ja majanduslik stagnatsioon ({{commentsTotal}})

Seoses ootamatu ja kiire majanduskasvuga on tekkinud uus omapärane probleem – mida nüüd siis riik tegema peaks? Kas kiiresti sülle langenud maksutulu tuleks suunata riigi suuremateks kuludeks või vastupidi, tõmmata majandusest raha välja, et see üle ei kuumeneks? See viimane tähendaks siis säästmist ja nii-öelda üleliigse raha salvedesse korjamist järgnevate majanduskriiside üleelamiseks.

Eesti suguse väikese avatud majanduse puhul sõltub pikaajaline majanduskasv eelkõige investeeringutest. Ilma tootlike ja efektiivsete investeeringuteta pole majanduskasv ega rikkaks saamine võimalik.

Vaatame siinkohal, mida on OECD-l öelda meie majanduskliima ja investeeringute struktuuri kohta. Eelmisel nädalal avaldatud raporti kohaselt peab OECD meie majanduskeskkonda investeeringute tegemiseks soodsaks. Samas rõhutatakse, et viimasel 5-6 aastal on reaalinvesteeringute tase stagneerunud ning nende mõju majanduskasvule nullilähedane. Stagnatsioon, mis on valitsenud Eesti majanduses viimase kriisi järgsetel aastatel, on ilmekalt nähtav ka investeeringute dünaamikas.

Investeeringute osakaal SKT-s on 10 aastaga vähenenud 14 protsendipunkti. Erasektori investeeringute tase on kokku tõmbunud pea kõigis sektorites. Seega – selle raporti valguses on kuidagi kohatu rääkida üleinvesteerimisest.

Võrreldes erasektori investeeringutega on valitsussektori panustamine olnud siiski stabiilsem; seda küll suuresti Euroopa toetusfondide kasutamisele tuginedes.

Viimase kümnekonna aastaga on välisinvesteeringute sissevool vähenenud dramaatiliselt: neid on SKT mahuga kõrvutades ainult 4 protsenti (kümme aastat tagasi 10 protsenti). Neist investeeringutest suurema osa moodustavad ka reinvesteeritud tulud ehk välisettevõtete siin teenitud kasumid. Uut ja värsket raha pole Eesti majandusse viimase 10 aastaga suurt juurde toodud.

Aga just nimelt reaalsed välisinvesteeringud mängivad tähtsat rolli, kui tahame olla osalised  globaalsetes väärtusahelates ning osa saada rahvusvahelisest oskusteabest. Paraku oleme kapitali kasutamise intensiivsuse poolest OECD riikide seas üsna viimased.

Kuigi Eesti on digivaldkonna asjades arenenud, jäävad investeeringud neissegi sektoritesse rahvusvahelises mõõtkavas suhteliselt tagasihoidlikuks, kui võrdleme neid investeeringute kogumahuga. Infotehnoloogia kasutamise taseme poolest väljaspool pangandussektorit oleme OECD riikide hulgas koguni tagareas.

Mis siis investeeringuid Eestis on pidurdanud?

Esiteks madal majanduskasv ja meie toodete ekspordinõudluse vähenemine meie peamiste kaubanduspartnerite juures.  Oma osa mängib siin ka Euroopa Liidu toetusfondide kasutamise  aeglane start.

Teiseks geopoliitilise ebakindluse hüppeline kasv. Mida rohkem me räägime meie liitlaste uutest tankidest Tapal, seda vähem on põhjust rääkida uutest investeeringutest Eestisse. Ebakindlad on viimastel aastatel olnud ka Eesti oma ettevõtted ning eelistanud pigem säästa selmet investeerida.

Kolmandaks piirab meie majanduskasvu ka töötajate puudus. Investeerimise kontekstis räägitakse, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajate puudus ei võimalda investeerida teadus- ja tehnoloogiamahukatesse ärisektoritesse. Kui kõrgkvalifitseeritud töötajaid pole piisavalt, siis  kanduvad investeeringud neisse sektoritesse, kus saab hakkama madalama haridustaseme ja vähemate oskustega. See omakorda toob kaasa palgasurve ja konkurentsivõime vähenemise ka neis sektoreis.

Raportis rõhutatakse, et Eesti investeeringute tase immateriaalsesse kapitali ehk siis inimkapitali, oskustesse ja teadmistesse jääb palju alla OECD keskmise taseme. Mõeldud on investeeringuid muu hulgas meie haridussüsteemi, ümberõppesse ja töötajate oskuse arendamisse. Suurem osa intellektuaalse kapitali investeeringutest koondub IT-, kommunikatsiooni- ja avalikku sektorisse; tööstus katab ainult 9 protsenti mittemateriaalsetest investeeringutest.

See seletab ka vähest innovaatiliste ettevõtete osakaalu Eestis. Ühelt poolt on Eestis tegemist väikeste ettevõtetega, kuid teisalt pole ka riik innovatsioonipoliitikat ja arendustegevust piisavalt jõuliselt toetanud.

Kuigi tundub, et Eestis on küll loodud head tingimused investeerimiseks ja eeldatavaks majanduskasvuks, on siiski midagi puudu ja tegemata. Minu meelest on puudu võimekusest (või tahtest) näha suurt pilti tervikuna.

Võltskasinuse hullusärk on üks majandusliku stagnatsiooni peapõhjustest. Ühiskonda ei vii edasi mitte ainult investeeringud rauda ja  ratastesse, vaid samaväärsed kapitalimahutused ka haridus- ja sotsiaalsüsteemi. Just inimkapitali arendamiseks tegemata jäänud investeeringud ei võimalda täna areneda ka ettevõtlussektoril.

Meie riikluse saja-aastane kangas saab aga olla tugev ja kirgas ainult sellisel juhul, kui selle kõikide siilude eest hästi hoolt kantakse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: