Luminor pank alustab tegevust 1. oktoobrist ({{commentsTotal}})

Erkki Raasuke on Luminor panga juhatuse esimees.
Erkki Raasuke on Luminor panga juhatuse esimees. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkiv Luminor pank alustab tegevust 1. oktoobrist, selleks ajaks saadakse ka kõik vajalikud kooskõlastused. Visuaalse identiteedi väljavahetamine võib aega võtta kuni kuus kuud.

Kahe panga ühinemist uueks, kogu Baltikumis tegutsevaks Luminor pangaks juhtiv Erkki Raasuke kinnitas ERR-ile, et ühendpank alustab tegevust 1. oktoobrist.

"1. oktoober on kuupäev, millal ühinemistehing teostub ning ettevõte uue nimega alustab," ütles Raasuke. "Kuna 1. oktoober on tegelikult pühapäev, siis Luminori kontorisse saab sisse astuda 2. oktoobril."

Nii Nordea kui DNB pankade klientide jaoks tähendab see seda, et 1. oktoobril internetipanka sisse logides võtab neid vastu uue panga logoga avaleht ning 2. oktoobril pangakontorisse minnes teenindavad neid Luminor panga töötajad.

Pangakontorite endi väljanägemine - logod, sildid jm visuaalne identiteet - muutub poole aasta jooksul. Järk-järgult vahetatakse välja ka pangakaardid, ent kiirustama üleminekuga ei hakata.

Viimaste lubade ootel

"Kahe võrreldava suurusega organisatsiooni ühendamisel on meie eripära see, et kuni septembri viimase päevani peavad need kaks organisatsiooni olema teineteisest sisuliselt veel erinevad. Reeglid on sellised, et mingit kliendiinfot kaks panka omavahel seni vahetada ei tohi. Loome Luminoriga küll ühise vihmavarju, aga seesmiselt jäävad veel kaks paralleelset süsteemi jooksma," kirjeldab Raasuke.

Suurest hulgast bürokraatiast läbi närinuna on Raasukese sõnul puudu veel vaid Baltikumi finantsregulaatorite ehk kõigi kolme riigi finatsinspektsioonide nõusolek, kuid need laekuvad 1. oktoobriks kindlasti.

"Meil on paar väga väikest detaili, mis on puhtalt asjaajamise taga, kus teame kupäevi ette, millal laekuvad," ütleb Raasuke järelevalveorganite nõusoleku kohta.

Kõik reatöötajad võetakse üle

1. oktoobrist lähevad ka kõikide Nordea ja DNB panga reatöötajate töölepingud automaatselt Luminor panka üle, ridu hakatakse harvendama töö käigus.

"Meil on kolm DNB tütarpanka, igas Balti riigis üks, samamoodi Nordea äri. Inimesed kantakse kõik üle kolme Luminori tütarpanka, sellega liiguvad kaasa kõik inimesed," kirjeldab Raasuke.

"Luminori loomise hetkel on töötajate arv võrdne DNB ja Nordea töötajate summaga, aga ajapikku hkkab see kindlasti vähenema, see on üks osa sellest liitumisest, kuid nende muutuste kiirus on erinev. Kõige kiiremaid liigutusi saab teha, kui kaks kontorit (Nordea ja DNB - toim.) on suisa üksteise kõrval – üks kontor läheb üsna kiiresti kinni," ütleb uue panga juht.

Paralleelstruktuurid peaksid Raasukese sõnul kaduma ja uue panga struktuur olema ühtlustatud kahe aasta jooksul.

Juhtide tasandil saavad valikud tehtud 1. oktoobriks, sest kõigile senistele juhtidele uues pangas tööd ei ole.

"Mingid inimesed on juba kõrvale jäänud juhtimistasandite mehitamisega. Kokku on uuel organisatsioonil vaja vähem juhte," põhjendab Raasuke.

Pangajuht ütleb, et juhtimistasandid on paika pandud juba enne 1. oktoobrit.

"Aprillis-mais teavitasime avalikkust, kes on uue organisatsiooni juhid - 14 inimest -, juuli alguseks sai paika järgmine juhtimistasand, kuhu kuulub umbes 80 inimest ja sellest järgmise juhtimistasandi paikasaamine on praegu käsil, see puudutab mõndasadat inimest," kirjeldab Raasuke.

"Need olid ettevalmistused, mis saime ära teha. 2. oktoobril, kui tööpäev algab, oleme organisatsioonina üks meeskond," ütleb uue panga juht.

Ametiühinguga pole midagi pooleli

Nordea panga ametiühinguga pooleli jäänud kollektiivlepingu läbirääkimisi Raasuke Luminori alt jätkata ei plaani.

"Minul ei ole ühtki asja pooleli. Luminori pole veel olemaski, seega ei saa ka veel mingeid läbirääkimisi uue panga nimel pidada."

Nordea töötajate nimel alul Nordea juhtide ja hiljem Raasukesega kollektiivlepingu läbirääkimisi pidanud finantstöötajate liidu (EFL) juhatuse esimees Tanel Erik Podar loodab siiski, et läbirääkimisi õnnestub jätkata.

"Vastavalt seadusele on tööandja kohustatud asuma kollektiivlepingu läbirääkimistesse seitsme päeva jooksul alates vastava ettepaneku saamisest. EFL Luminorile vastava ettepaneku ka teeb ning on läbirääkimisteks omalt poolt valmis. Mõlemas Luminori omanikus (DNB ja Nordea) on pikk kollektiivlepingute ajalugu ning usume, et Luminor järgib nende head eeskuju," kommenteeris Podar ERR-ile.

Kolme kuni viie aasta pärast börsile

Raasuke ei tee saladust, et Luminoril on konkreetne plaan ka börsile minna, kui ühinemistegevustega on lõpetatud.

"Selleks, et börsile minna, on vaja ka börsivalmis olla. Täna on raske ette näha, et jõuaksime sinna kiiremini kui kolme aastaga. Ühinemise hetkest riputaks selle kusagile sinna kolme aasta taha hetkel, aga kui viie aasta pärast seal veel ei ole, on kehvasti. Nii et eesmärk jääb kusagile sinna kolme kuni viie aasta taha, siis on hästi," ütleb Raasuke.

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: