Komisjon uuendas ajale jalgu jäänud ELi küberjulgeoleku kava ({{commentsTotal}})

{{1505819580000 | amCalendar}}

Viimase nelja aasta jooksul on küberkuritegude majanduslik mõju Euroopa Liidus viiekordistunud, kuna liidu julgeolekustrateegia on ajale jalgu jäänud. Teisipäeval tutvustas Euroopa Komisjon uue küberjulgeolekustrateegia eelnõu, millega soovitakse luua Euroopa Küberturbeamet, toetada teadustegevust ning õiguskaitsemeetmeid.

Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidus iga päev üle 4000 lunavararünnaku ja 80 protsenti Euroopa ettevõetest puutus kokku vähemalt ühe küberjulgeoleku intsidendiga. Viimase nelja aastaga on küberkuritegude majanduslik mõju viiekordistunud.

Nelja aasta tagusest ajast pärineb ka EL-i praegune küberjulgeoleku strateegia, mistõttu otsustasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja praegust kava muutunud olude järgi kohandada. Muuhulgas tegid nad ettepaneku luua uus Euroopa Küberturbeamet, mis aitaks liikmesriikidel küberrünnetega toime tulla, ning käivitada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava, mille eesmärk on tagada digiruumis pakutud toodete ja teenuste turvalisus.

"Ükski riik ei suuda küberturvalisusprobleemidega üksi toime tulla. Meie algatuste eesmärk on tugevdada koostööd, et EL-i liikmesriikidel oleks võimalik oma jõud ühendada," selgitas digitaalse ühtse turu eest vastutav Komisjoni asepresident Andrus Ansip. "Samuti paneme ette uued meetmed innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamiseks ja küberhügieeni edendamiseks."

"Selleks et toetada oma ühist küberturvalisust, peame üheskoos parandama oma vastupidavusvõimet, edendama tehnoloogilisi uuendusi, tugevdama heidutust, suurendama jälgitavust ja vastutust ning rakendama rahvusvahelist koostööd," lisas julgeolekuliidu volinik Julian King. Voliniku pikemaid selgitusi saab lugeda tema intervjuust ERR-ile.

Alates 2015. aastast on lunavarünnakute arv suurenenud 300 protsenti, kusjuures küberkuritegevuse majanduslik mõju on kasvanud vahemikus 2013–2017 viis korda ja võib 2019. aastaks kasvada veel neli korda. 87 protsenti eurooplastest peab küberkuritegevust oluliseks väljakutseks ELi sisejulgeolekule.

Toimetaja: Anette Parksepp



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: