Riik võtab erakoolide kõik "karbikulud" taas enda kanda ({{commentsTotal}})

{{1505824440000 | amCalendar}}

Haridusministeerium on valmis kirjutanud erakooliseaduse muutmise eelnõu, mis taastab erakoolide tegevuskulude täies mahus katmise riigieelarvest.

Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, kus koalitsioon võttis eesmärgiks tagada erakoolide tegevustoetus kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt osaleb riik 2019. aasta lõpuni eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises kuni 75 protsendi ulatuses munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust.

Tegevustoetuse saamiseks täies mahus tuleb erakoolidel edaspidi vastata mitmele tingimusele. Eraüldhariduskooli pidaja peab omama tähtajatut tegevusluba, koolis ei tohi olla õppemaksu või ei tohi olla see suurem kui 15 protsenti alampalgast.

Samuti nõuab haridusministeerium edaspidi, et erakooli pidaja investeerib kogu erakooli tegevusest saadud kasumi erakooli õppe- ja kasvatustegevusse ning tagab, et kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud. Samuti ei tohi koolipidajal olla maksuvõlga riigi ees.

Erakooli pidaja, kes eelnõus toodud tingimused täidab, saab taotleda alates 2018. aasta 1. septembrist tegevuskulu toetust uue regulatsiooni järgi. Seega võib erakooli pidaja saada eelnõus toodud tingimuste täitmisel suuremat tegevuskulu toetust, kui senine üleminekuperiood ette nägi.

Täiendav kulu riigieelarvele

Kui palju lisavahendeid seaduse jõustumisel haridusministeerium täiendavalt riigieelarvest vajab, eelnõu seletuskiri ei ütle.

"Senistel tingimustel ja korras on tegevuskulude toetuseks vajalikud vahendid kokku 4,9 miljonit eurot aastas. Seaduse muudatuseks vajalikud vahendid on riigi eelarvestrateegias 2018-2021 planeeritud," seisab seletuskirjas.

2016. aasta sügisel, kui minister Mailis Reps seadusemuudatuse ideed tutvustas, oli uus valitsusliit oma programmis 2018. ja 2019. aastal erakoolide täiendavaks toetuseks ette näinud kolm miljonit eurot, 2020. aastal aga lausa 10 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi 2018. aasta riigieelarve presentatsioonis on haridusministeeriumi haldusalas kirjas, et erakoolide lisavahenditeks on ette nähtud 12 miljonit eurot.

Võimalikud riskid

Haridusministeerium on eelnõu seletuskirjas toonud välja ka võimalikud riskid, mis seaduse jõustumisel võivad esile tulla.

Üks riskidest on, et eelnõuga sätestatud õppemaksu piiridesse jäämiseks survestatakse lapsevanemaid osalema erakooli rahastamises muul viisil – näiteks annetustega. Sellisel juhul jääb erakool ikkagi madalama sissetulekuga õppijate jaoks kättesaamatuks ja erisustel põhineva hariduse kättesaadavus ei parane.

Kuna riigieelarvest erakoolide rahastamine suureneb, võib muudatuse negatiivseks mõjuks olla haridusministeeriumi hinnangul see, et kohalike omavalitsuste panus kooli tegevuskulude katmisel väheneb.

Veel toob ministeerium välja, et tegevuskulude toetusele mittekvalifitseerumise korral võib juhtuda, et erakoolipidaja tõstab õppemaksu ning see võib mõjutada õpilaste võimalust vastavas koolis õppimist jätkata.

Uue valitsuse kannapööre

2016. aasta kevadel otsustas Reformierakonna juhitav koalitsioon, et kuni 2019. aastani maksab riik erakoolidele tegevustoetust 75 protsendi ulatuses kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest.

Erakoolidele tähendas see riigilt saadava summa vähenemist enam kui poole võrra. Pärast 2019. aastat lõpetanuks riik tegevustoetuse maksmise üleüldse.

Toonane haridusminister Jürgen Ligi põhjendas otsust sellega, et erikohtlemise soovijail tuleb see ise kinni maksta.

Erakoolide kulud kaetakse kolmest põhilisest allikast: haridustoetusest, mida makstakse nii riigi- kui erakoolidele ühtviisi, tulevad õpetajate palgad, vaidlusalusest tegevuskulude toetusest tasutakse kommunaalkulud nagu näiteks küte, vesi ja elekter. Kõik ülejäänud kulud katavad lapsevanemad õppemaksu või annetustena.

Toimetaja: Priit Luts



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: