Riik võtab erakoolide kõik "karbikulud" taas enda kanda ({{commentsTotal}})

{{1505824440000 | amCalendar}}

Haridusministeerium on valmis kirjutanud erakooliseaduse muutmise eelnõu, mis taastab erakoolide tegevuskulude täies mahus katmise riigieelarvest.

Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, kus koalitsioon võttis eesmärgiks tagada erakoolide tegevustoetus kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt osaleb riik 2019. aasta lõpuni eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises kuni 75 protsendi ulatuses munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust.

Tegevustoetuse saamiseks täies mahus tuleb erakoolidel edaspidi vastata mitmele tingimusele. Eraüldhariduskooli pidaja peab omama tähtajatut tegevusluba, koolis ei tohi olla õppemaksu või ei tohi olla see suurem kui 15 protsenti alampalgast.

Samuti nõuab haridusministeerium edaspidi, et erakooli pidaja investeerib kogu erakooli tegevusest saadud kasumi erakooli õppe- ja kasvatustegevusse ning tagab, et kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud. Samuti ei tohi koolipidajal olla maksuvõlga riigi ees.

Erakooli pidaja, kes eelnõus toodud tingimused täidab, saab taotleda alates 2018. aasta 1. septembrist tegevuskulu toetust uue regulatsiooni järgi. Seega võib erakooli pidaja saada eelnõus toodud tingimuste täitmisel suuremat tegevuskulu toetust, kui senine üleminekuperiood ette nägi.

Täiendav kulu riigieelarvele

Kui palju lisavahendeid seaduse jõustumisel haridusministeerium täiendavalt riigieelarvest vajab, eelnõu seletuskiri ei ütle.

"Senistel tingimustel ja korras on tegevuskulude toetuseks vajalikud vahendid kokku 4,9 miljonit eurot aastas. Seaduse muudatuseks vajalikud vahendid on riigi eelarvestrateegias 2018-2021 planeeritud," seisab seletuskirjas.

2016. aasta sügisel, kui minister Mailis Reps seadusemuudatuse ideed tutvustas, oli uus valitsusliit oma programmis 2018. ja 2019. aastal erakoolide täiendavaks toetuseks ette näinud kolm miljonit eurot, 2020. aastal aga lausa 10 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi 2018. aasta riigieelarve presentatsioonis on haridusministeeriumi haldusalas kirjas, et erakoolide lisavahenditeks on ette nähtud 12 miljonit eurot.

Võimalikud riskid

Haridusministeerium on eelnõu seletuskirjas toonud välja ka võimalikud riskid, mis seaduse jõustumisel võivad esile tulla.

Üks riskidest on, et eelnõuga sätestatud õppemaksu piiridesse jäämiseks survestatakse lapsevanemaid osalema erakooli rahastamises muul viisil – näiteks annetustega. Sellisel juhul jääb erakool ikkagi madalama sissetulekuga õppijate jaoks kättesaamatuks ja erisustel põhineva hariduse kättesaadavus ei parane.

Kuna riigieelarvest erakoolide rahastamine suureneb, võib muudatuse negatiivseks mõjuks olla haridusministeeriumi hinnangul see, et kohalike omavalitsuste panus kooli tegevuskulude katmisel väheneb.

Veel toob ministeerium välja, et tegevuskulude toetusele mittekvalifitseerumise korral võib juhtuda, et erakoolipidaja tõstab õppemaksu ning see võib mõjutada õpilaste võimalust vastavas koolis õppimist jätkata.

Uue valitsuse kannapööre

2016. aasta kevadel otsustas Reformierakonna juhitav koalitsioon, et kuni 2019. aastani maksab riik erakoolidele tegevustoetust 75 protsendi ulatuses kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest.

Erakoolidele tähendas see riigilt saadava summa vähenemist enam kui poole võrra. Pärast 2019. aastat lõpetanuks riik tegevustoetuse maksmise üleüldse.

Toonane haridusminister Jürgen Ligi põhjendas otsust sellega, et erikohtlemise soovijail tuleb see ise kinni maksta.

Erakoolide kulud kaetakse kolmest põhilisest allikast: haridustoetusest, mida makstakse nii riigi- kui erakoolidele ühtviisi, tulevad õpetajate palgad, vaidlusalusest tegevuskulude toetusest tasutakse kommunaalkulud nagu näiteks küte, vesi ja elekter. Kõik ülejäänud kulud katavad lapsevanemad õppemaksu või annetustena.

Toimetaja: Priit Luts



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: