Arutelu EKRE soovitud valimispiirangu üle jäi riigikogus pooleli ({{commentsTotal}})

Riigikogus jäi teisipäeval pooleli arutelu EKRE esitatud seaduseelnõu üle, mille järgi oleks valimisõigus ainult Eesti kodanikel.

EKRE soovitud ettepaneku sisu seisneks selles, et halli passi omanikud ei saaks hääletada ka kohalikel valimistel. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme meenutas, et aastaid tagasi kehtis kohalikel valimiste mittekodanikele viie aasta pikkune paiksustsensus ja tema hinnangul tuleks see nüüd taastada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helme hinnangul motiveeriks nende poolt pakutud valimispiirang halli passi omanikke valima endale kodakondsust. Mart Nutt IRL-ist aga ütleb, et valijaskonna piirang tähendaks põhiseaduse muutmist.

"Põhiseadus ütleb väga ühemõtteliselt, et kohalikel valimistel võivad osaleda hääletusel kõik selle piirkonna püsielanikud, sõltumata nende kodakondsusest. EKRE soovib põhiseadust muuta paraku tavaseaduse abil, mis ei ole kuidagi võimalik," selgitas Nutt.

Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra nimetas EKRE eelnõu populistlikuks. "Kui Euroopa Liidu kodanikud, näiteks äsja Hispaaniast ja Portugalist siia tööle tulnud inimene saab valida, siis miks ei saa valida inimesed, kes on pealinnas juba elanud aastakümneid," sõnas Vakra.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar ei pea valimispiirangu kehtestamist heaks mõtteks. Tema sõnul vajab aga hallide passide teema lahendamist. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on arvanud, et kodakondsust võiks muuta nii, et tulevikus hallid passid kaovad.

"Usun, et sellest saab järgmiste riigikogu valimiste üks põhilisi teemasid, kuidas nende 80 000 inimese küsimus lahendada," ütles Savisaar.

Reformierakonna ettepanek

Vabaerakond ja Reformierakond ei toeta ERKE eelnõu. Kohalike valimistega seoses tegid reformierakondlased ettepaneku, et korruptsiooni eest karistatud isikud ei tohiks tulevikus karistatavuse kehtivuse perioodi jooksul volikogudesse kandideerida.

"Inimesel, kes on valitud volikokku, tuleb sealt lahkuda, kui ta mõistetakse süüdi korruptsioonikuriteos. Aga ta võib juba järgmisel päeval minna uuesti valimistele ja küsida inimeste käest uut mandaati ja meie arvates on see vale," selgitas fraktsioonijuht Hanno Pevkur.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul vajab selline kandideerimispiirang arutamist. Tema hinnangul ei tohiks olla oma valla tagant varastamises süüdi mõistetul õigust jätkata samas vallas tööd poliitilise nõunikuna.

"Kas sellel juhul, kui rahvas annab millegi pärast mandaadi inimestele, kes tema tagant on varastanud ja eiranud ausa mängu reegleid, et kas siin tuleb rahvalt see võimalus ära võtta - see on vaieldav. Aga see, kas korruptant peab saama jätkata linna ja valla inimeste ja vara üle otsustamist - vaat siin ei ole minu arust vaidluse kohta ka. Vastus on ei," ütles Madise.

Arutelu EKRE algatatud eelnõu üle jätkub kolmapäeval.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: