Karistuslepe tõi Tallinna Sadama kriminaalasjas esimesed karistused ({{commentsTotal}})

{{1505885340000 | amCalendar}}

Tallinna Sadama eksjuhtide kriminaalasjas läksid kaks süüdistatavat riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele ning kolmapäeval kinnitas Harju maakohus karistusleppe.

Riigiprokuratuur süüdistab Anna Annikovat (44) ja Kaido Tambergi (55) korduvas suures ulatuses ja grupis altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning suures ulatuses rahapesus.

Karistusleppe järgi sai Tamberg tingimisi nelja-aastase vangistuse nelja-aastase katseajaga ning Annikova tingimisi kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistuse sama pika katseajaga. Mõlema karistusest arvestati maha nende eelvangistuses viibitud kolm päeva.

Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul aitasid Annikova ja Tamberg läbi oma firmade Tallinna Sadama eksjuhil Ain Kaljurannal aastatel 2009-2015 võtta sadama lepingupartneritelt igakuiselt altkäemaksu.

Süüdistus märkis, et Annikova ja Tamberg võimaldasid selleks kasutada oma firmade pangakontosid.

Samuti aitasid nad altkäemaksu võtmisele kaasa Kaljurannale üht laenulepingut vormistades ning panid toime suures ulatuses rahapesu, kui võimaldasid läbi oma firmade varjata Kaljuranna ebaseaduslikku tulu ja liigutasid neid rahasid Kaljuranna suuniste järgi, märkis süüdistus.

Riigiprokuratuur saadab Tallinna Sadama endiste juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili süüasja kohtusse veel septembris.

Kaitsepolitsei lõpetas kriminaalasja kohtueelse uurimise juuni alguses ja riigiprokuratuur edastas toimikud kaitsjatele.

Praeguse seisuga on Tallinna Sadama korruptsiooni süüasjas kokku 13 kahtlustatavat.

ERR-i andmetel on kahtlustatavad Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale lisaks Eno Saar, Tõnis Pohla, Toivo Promm, Üllar Raad ja Martin Paide. Lisaks on kahtlustavad veel kaks Eesti kodanikku ja kaks välisriigi kodanikku.

Kriminaalasjas pole Eesti firmasid, sealhulgas AS-i Tallinna Sadam, kahtlustatavaks tunnistatud, kuid kahtlustuse on saanud juriidilise isikuna kaks välisriikide ettevõtet.

Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses ning korduvas altkäemaksu võtmises suures ulatuses.

Lisaks Kiilile ja Kaljurannale kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.

Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.

Kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama juhatuse endine esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: