EL-i ministrid arutasid Tallinnas paremaid lennuühendusi Euroopa äärealadel ({{commentsTotal}})

Energeetika- ja transpordiministrid arutasid Tallinnas energiaturu digilahendusi ja lennuühendusi Euroopa äärealadel.
Energeetika- ja transpordiministrid arutasid Tallinnas energiaturu digilahendusi ja lennuühendusi Euroopa äärealadel. Autor/allikas: EU2017EE

Energiaturu kaasajastamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks tuleb võtta kasutusele digitaalsed lahendused, leidsid kolmapäeval ja neljapäeval Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu energeetika- ja transpordiministrid. Samuti otsisid nad lahendusi Euroopa äärealadel paremate lennuühenduste tagamiseks.

Energeetikaministrid leidsid kohtumise esimesel päeval, et kliimamuutuste pidurdamiseks on vaja teha koordineeritud tööd CO2 heitmete vähendamiseks, hajutada energia tootmist ja juurutada uusi digitaalseid tehnoloogiaid.

"Rõhutaksin just digitaliseerimist, mis loob energiaturu kaasajastamiseks väga palju uusi võimalusi," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Just seetõttu kutsusime eesistujana liikmesriike koos erasektoriga liituma Tallinna e-Energia deklaratsiooniga ja pühenduma digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule kogu energeetika valdkonnas," lisas minister.

Kohtumise esimesel päeval allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja energiavolinik Miguel Arias Cañete e-energia deklaratsiooni. Autor: EU2017EE

Ministri sõnul on Eestil energeetika e-lahendustes Euroopa Liidus juhtiv roll. "Näiteks on Eestis juurutatud kaugloetavad nutikad elektriarvestid, mis võimaldavad inimestel oma elektritarbimist reaalajas jälgida ja tänu sellele raha kokku hoida. Samuti on võimalik saada internetist elektrikatkestuste kohta operatiivset teavet," rääkis Simson.

Lennuühendused äärealadele

Kolmapäeva õhtul arutasid transpordiministrid võimalusi Euroopa äärealadel paremate lennuühenduste tagamiseks. "Praegu on Euroopa Liidus kaks võimalust vajalike lennuühenduste tihendamiseks – lennuettevõtetele avaliku teenindamise kohustuse seadmine või riigiabi andmine," selgitas Simson.

Samas on Eesti analüüsinud võimalusi teatud juhtudel tagada rahvusvahelisi lennuühendusi Euroopa majanduskeskustega avaliku teenindamise lepingutega, kuid leidnud, et seda ei saa kõiki EL-i nõudmisi järgides reaalselt ellu viia, ilma konkurentsiolukorda kahjustamata. See lähenemine on pigem sobiv kohalike, mitte rahvusvaheliste lennuühenduste tagamiseks.

"Seetõttu vajame lahendust, mis ühelt poolt tagaks piisavad lennuühendused, kuid teisalt ei seaks ohtu vaba konkurentsi Euroopa lennunduse ühisturul. Tuleb veel analüüsida, kas Euroopa Liidul on võimalik luua lahendusi, mis tagaks kõikidele liikmesriikidele head võimalused ühenduste tagamiseks. Sealhulgas võiks olla võrdses seisus nii Kesk-Euroopa suured linnad kui Tallinn, Tartu ja Pärnu," sõnas minister.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc kinnitas, et head transpordiühendused on Euroopa Komisjoni jaoks oluline teema, eelkõige vaadates erinevaid transpordiliike koostoimes. "Usun, et ainult siis, kui hõlmame lisaks lennuühendustele ka teised transpordiliigid, on ühenduste tagamine jätkusuutlik," sõnas Bulc.

Neljapäeval jätkavad transpordiministrid Kultuurikatlas arutelusid eesmärgiga kaardistada üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks vajalikke poliitikaid ja investeerimisvajadusi järgmisel rahastusperioodil, ehk pärast 2020. aastat. Kohtumise teisel päeval keskendutakse konkreetsemalt transpordivõrgu (TEN-T) seniste projektide tulemustele ja CEF vaheülevaatele ning arutletakse võimalike rahastamisallikate (kaasa arvatud innovaatiliste allikate) kasutamise üle järgmisel rahastusperioodil TEN-T võrgustiku väljaehitamiseks.

Toimetaja: Anette Parksepp



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: