Valimisnõunikud | Kriisk: süstlavahetuspunktid on kahjude ennetuse alus ({{commentsTotal}})

Kuigi kohalikule kogukonnale ei pruugi meeldida, et nende naabruses avab uksed süstlavahetuspunkt, arvab Tallinna ülikooli sotsiaaltööekspert Kersti Kriisk, et punktid aitavad vähendada sõltlaste tarbimistsükleid ja kasvatada nende võimalust taas panustada ühiskonda.

Kersti Kriisa sõnul võiks eelseisvate valimisdebattide üheks küsimuseks olla omavalitsuste narkopoliitika ja sellest lähtuv ennetustöö. “Ennetustöö kui selline on tegelikult hea hoolekande alus. Õigemini see vähendab hoolekandekoormust, mis peaks olemagi meie eesmärk," selgitab Kriisk.

Tema sõnul räägitakse küll palju eakate aktiivsuse hoidmisest ja neile suunatud toetusprogrammidest, mille eesmärk on pikendada inimeste tööturul osalemist. Kriisa hinnangul peaks omavalitsus samamoodi panustama narkomaanide rehabilitatsiooni, et nad oleksid  taas võimelised panustama ühiskonda.

Kriisk nendib, et ennetustöö hulka kuuluvad ka palju arutelu tekitanud süstlavahetuspunktid. “Loomulikult kogukond näitab ennast sellena, mis on tema roll,” möönab Kriisk.

Ta nendib, et arutelude käigus on välja pakutud mobiilseimaid lahendusi. Teisalt rõhutab sotsiaaltööekspert, et süstlavahetuspunktid ei saa ära kaduda ja tegelikult peab neid hoopis juurde tekkima. “Neid lahendusi tuleb mõelda juurde eesmärgiga tsükleid lõpetada,” toonitab Kriisk.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: