RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda ({{commentsTotal}})

Kaspersky Lab.
Kaspersky Lab. Autor/allikas: Vyacherslav Prokofyev/TASS/Scanpix

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel Vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole selle hinnangu sisu võimalik avaldada.

"Kuna RIA seisukohta programmide kasutamise kohta võib käsitleda riigi julgeoleku alase ohuhinnanguna, siis see info ei ole paraku avalikustamiseks," selgitas RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich ERR-ile.

Uldrichi sõnul ei tee RIA riigiasutusele ettekirjutusi selle kohta, milliseid programme nad peavad kasutama. RIA-l puudub ka mandaat nende kontrollimiseks. "Küll aga anname soovitusi ning nõustame," lisas Uldrich.

Kaspersky kohta edastas RIA oma seisukoha Ulrichi sõnul juba mõnda aega tagasi. "Nimetatud viirustõrjeprogrammi kasutuselevõtmise osas oleme partneritele oma seisukoha andnud, aga otsuse programmi kasutamise kohta teevad asutused ise."

ERR võttis seepeale ühendust ka ministeeriumidega ja uuris Kaspersky kasutamist nende haldusalas.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles, et keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Kaspersky viirusetõrjet praegu ei kasutata. Sama märkis ka välisministeeriumi meedianõunik Armo Vask. "Välisministeeriumil puudub kogemus Kaspersky-nimelise viirustõrjeprogrammi kasutamisega," ütles Vask.

Kuigi – nagu eespool mainitud – jätab RIA otsuse programmi kasutamise kohta iga ministeerium ise, võtavad nad mõistagi igasuguseid RIA antud ohuhinnanguid arvesse. "Mis puudutab üldiselt erinevaid infoturbeteemalisi hoiatusi, mida ka näiteks RIA annab, siis neisse suhtume väga tõsiselt," märkis siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) kommunikatsioonijuht Evelin Trink.

Nagu selgub haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastustest, ei ole Kaspersky vastavatel hangetel ka osalenud. Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurmi sõnul soetavad nad tarkvara koostöös RIA-ga. "Oleme seni oma turvatarkvara hankinud keskhalduse nõude ja koos mitmete lisadega, mida meile teadaolevalt Kaspersky ei paku," märkis Kurm.

Ka kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialisti Aneth Kilumetsa sõnul soetab ministeerium viirustõrje tarkvara läbi keskse hankija RIA, kes seab ka nõuded viirustõrje tarkvara funktsonaalsustele. Samamoodi jätab infoturbealased küsimused RIA vastutada ka sotsiaalministeerium, nagu märkis sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Eva Lehtla.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meedianõuniku Emilie Toomela andmeil ei ole nad mingisugust ametlikku seisukohta Kaspersky viirustõrje blokeerimise kohta saanud, ei ole see nende ministeeriumis ega haldusalas ka kasutusel. "Hetkel on kasutusel Symantec'i ja Microsoft Forefront'i viirustõrjetooted," lisas Toomela.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang märkis, et kaitseministeerium lähtub tarkvara hankimisel ja kasutamisel ennekõike nende endi vajadustest ning nõudmistest tarkvarale ja selle tootjale. Aga neid valikuid ta täpsustada ei soovinud. "Meie täpsed valikud turvalisuse tagamisel ei ole mõistetavatel põhjustel avalik teave."



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: