Noored arvavad | Maksim Vassin: poliitika – kasulik ka lihtsalt hobina ({{commentsTotal}})

Enim kogus teises kvartalis annetusi IRL.
Enim kogus teises kvartalis annetusi IRL. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Ma ei näe poliitikas oma tulevast töökohta ega muud sellist. Kaldun arvama, et poliitika jääbki minu hobiks. Aga see on hobi, mis arendab, teeb targemaks ning on iseenesest väga kasulik," kirjutab Vali Ära Vali rubriigile 16-aastame esmavalija Maksim Vassin.

Poliitika pole ainult seaduste koostamine ja nende täideviimine, ehkki paljude inimeste jaoks sellega poliitika piirnebki. Poliitika on ju ka õpilasesindus, noortekogud ja -parlamendid; ka oma pere eelarve koostamine on mingis mõttes poliitika. Keskkond, kus me elame ja meie eluviis on seotud poliitikaga, kas otseselt või kaudselt.

Kui mõtleme sõna "poliitika" kõige laiemalt levinud tähendusele, võin öelda, et tunnen poliitikat üsna hästi. Kuid miks on minusuguse noore inimese jaoks oluline poliitikat tõesti tunda? See aasta on meie jaoks eriline – Eestis saab nüüd ka 16-aastane noor valida. See on ülisuur vastutus.

Hääletamine pole lihtsalt suvalise numbri kirjutamine valimissedelile ja selle kasti viskamine. Hääletamine on oma valiku tegemine. Valik peaks olema teadlik, tehtud kaaludes kõiki olemasolevaid variante.

Paljud noored ei tea aga poliitikast eriti midagi, nende jaoks on see mingi täiskasvanute asi – keegi mind nagunii ei kuula ja minu arvamus kedagi ei huvita, mõeldakse. Kuid sellist suhtumist on võimalik ära kasutada, levitamaks näiteks radikaalseid ja populistlikke vaateid. Seda tehakse kasutades muu hulgas demagoogiat ja teisi sarnaseid võtteid. Kusjuures need, kes nii teevad, ei hooli tegelikult sellest, mida noored tegelikult mõtlevad ja soovivad.

Teadmatud inimesed on populistide saak

Teadmatu inimene on alati kergemini mõjutatav. Noor (tegelikult ka täiskasvanu) peaks valimiste eel tegema vahet tühjal lubadusel ja lubadusel, mida erakond/valimisliit/üksikkandidaat on võimeline täitma. Hääletada tuleks just selle kandidaadi poolt, kes on suuteline tõesti midagi ära tegema.

Minu huvi poliitika vastu tekkis juba lapsena, kuid praegu hoian oma kodulinna puudutavatel uudistel ja üritustel eriti silma peal, võrdlen kandidaatide valimisprogramme ja käin erinevatel kandidaatide korraldatud koosolekutel, et otsustada, kelle poolt ma hääletan. Oma päeva alustan alati uudistest, lisaks kohalikele loen ka paar Eesti ning maailma poliitika teemalist uudislugu.

Kõige otsesemalt (lisaks valimistele muidugi) olen ma poliitikaga kokku puutunud vast selle aasta märtsis, haridusmessil Orientiir 2017, kus olid ka mõne erakonna boksid. Sooritasin edukalt ühe erakonna pakutud mängu, kus pidin kokku panema poliitiku nime ja ameti. Siis maeti mind kingituste alla ning anti teha üks poliitiliste vaadete test. Selgus, et mu poliitilised vaated kattuvad väga selle erakonna omadega (huvitav, kas nad ütlesid seda ka teistele, kes seda testi tegid?) ning mulle pakuti võimalust nende noorteorganisatsiooni astuda.

Ka südamelähedase erakonna agitatsioon paistab ebaloomulik

Tunnistan, et mõtlesin seda teha. See erakond on mulle vist südamelähedasem kui teised ning tõesti arvan, et mu poliitilised vaated on selle erakonna omadega üsna sarnased. Aga samas oli see agitatsioon ja reklaam üsna ebaloomulik.

Miks ma huvitun poliitikast praegu nii väga? Ma ei tea täpselt. Ma ei näe poliitikas oma tulevast töökohta ega muud sellist. Mul on plaanis õppida lingvistikat kusagil Euroopas ning töötada tõlgina. Kaldun arvama, et poliitika jääbki minu hobiks. Aga see on hobi, mis arendab, teeb targemaks ning on iseenesest väga kasulik. Kutsun kõiki noori üles tundma natuke rohkem huvi poliitika vastu ja minna valima.


Maksim on 16-aastane Narva keeltelütseumi õpilane, kes läheb sel aastal esimest korda valima. “Vali ära vali” palus noortel esmavalijatel jagada oma mõtteid ning oktoobri keskpaigani arutlevad noored valikute, eetika ja poliitkultuuri üle. 

Toimetaja: Rain Kooli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: