Süstlavahetuspunkt Sitsi tänaval alustas tööd ({{commentsTotal}})

{{1505897760000 | amCalendar}}

Kolmapäeval alustas tööd kohalikes elanikes suurt vastuseisu tekitanud Sitsi tänava süstlavahetuspunkt. Põhja-Tallinna Sitsi 28 maja korteriühistu soovib kohtus tühistada lepingu, mille alusel Tervise Arengu Instituut (TAI) majas süstlavahetuspunkti avas.

Esialgu on Sitsi tänava süstlavahetuspunkti uksed avatud kaks tundi kolmel päeval nädalas. Seda, et süstivad narkomaanid päevapealt need ruumid üles leiavad, töötajad ei looda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et korteriühistu esitas hagi sel nädalal ning selles küsimuses kohalikke elanikke toetav linnaosavalitsus on valmis andma ühistule juriidilist abi.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid sõnas, et sotsiaalministeeriumi tegevus on kahjustanud põhjatallinlaste silmis väga tugevalt riigi mainet ja usaldusväärsust.

"Selline lahendus on selgelt vale ja seda tõestas juba Erika tänava kogemus. Nii linnaosavalitsus kui ka halduskogu on selle otsuse hukka mõistnud. Oleme korduvalt pakkunud kompromissi, leidmaks riigi ja linna koostöös sobiv lahendus, kuid riik on jätkanud Sitsi 28 elumajas punkti avamist," ütles Kaljulaid. Linnaosavanema sõnul ei ole riik pidanud elanikele antud lubadusi.

Kaljulaid väitis, et riigi sõlmitud leping erakordselt kahjulike tingimustega. "Riik maksab erakordselt kõrget üüri. Olen kindel, et kui ajakirjandus nõuaks selle lepingu ministeeriumist välja, selguks suure tõenäosusega, et selle tingimused on ka muus osas riigile väga ebasoodsad," ütles Kaljulaid. Ka väitis Kaljulaid, et süstlavahetuspunkti juurde ei ole paigaldatud lubatud valvekaameraid ja piirdeid.  "Riik tasub mehitatud valve eest, kuid ainult esimestel kuudel. Väidetud on, et punkt ei ohusta kedagi, aga milleks siis turvamehed? Ja kui neid on siiski vaja, siis miks tasutakse valve eest ainult algusperioodil? Riigi käitumine on ebaaus ja ebaloogiline," sõnas Kaljulaid.

Ka kritiseeris Kaljulaid teravalt tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskit. "Ossinovski ei tulnud kohtuma kohalike inimestega, kui nad protestisid punkti vastu tema ministeeriumi ees. Ta ei ole vastanud inimeste kirjadele. Rikutud on suhted Eesti suurima omavalitsusega," ütles Kaljulaid.

"Tegemist on elumaja all asuva kaubanduspinnaga. Minister Ossinovski ametnikud aga väidavad, et uimastisõltlaste nõustamine ja neile süstalde jagamine ongi kaubandustegevus. See on väga ülbe viis seadust tõlgendada. Loodan, et kohus paneb Ossinovski, Jesse ja TAI juhid selles küsimuses paika ja sunnib riigi selles küsimuses linnaga koostööd tegema," ütles Kaljulaid.

Tallinnas töötab lisaks Sitsi keskusele kaks kahjude vähendamise keskust kesklinnas, millest ühes vahetatakse ka süstlaid. Lisaks vahetatakse süstlaid väljatööl. Kokku on Eestis 12 kahjude vähendamise keskust.

Allikas: ERR/BNS



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: