Ardo Hansson tuleva aasta riigieelarvest: väike ülejääk oleks sobiv ({{commentsTotal}})

Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Panga president Ardo Hansson. Autor/allikas: ERR

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on tuleva aasta riigieelarve puhul näha, et Eesti elab üle oma võimete ning see tempo ei saa kaua kesta.

Hansson rääkis ERR-i raadiouudistele, et tuleb arvestada kaht riski - kui Eesti kasvab üle võimete ja tootlikkus ei kasva nii kiiresti, siis majanduskasv võib tulevikus kannatada.

"Teine asi on kindlasti tsüklilisus. Kogesime 10 aastat tagasi, kuidas meie majandus kippus olema väga volatiilne, olid ajad, kus kõik oli väga hästi, kõik olid õnnelikud, kuid see ei olnud jätkusuutlik ja sellele järgnes tohutu langus," nentis ta.

Hassoni sõnul on igal juhul parem stabiilne areng ning valitsusel on selles väga suur roll.

"Kui valitsus hakkab valel ajal turgu kütma, siis mõjutab see kogu konjunktuuri. Ta peab lähenema sellele turule, mitte vaatama vaid kindlat tasuvusanalüüsi, vaid selle mõju majandusele laiemalt," märkis Hansson.

Hanssoni sõnul peaks riigieelarve olema kindlasti ülejäägiga.

"Kõik näitajad näitavad praegu, et majandus kasvab veidi üle oma võimete ja sellises olukorras me näeme, et see peaks olema mõõdukas nominaalses ülejäägis," ütles Hansson.

"Aga täpselt, kui palju peaks neid prognoose uuendama, neid täpseid rehkendusi tegema - ütleme väike, mõõdukas ülejääk oleks praegu sobiv," märkis ta.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: