Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest ({{commentsTotal}})

{{1505909100000 | amCalendar}}
Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.
Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte. Autor/allikas: ERR

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Tallinna kandidaatide seas on kriminaalselt karistatuid kaks protsenti, kuid ei oleks õiglane öelda, et valimisnimekirjades on selles koguses karistatuid, sest kolmes erakonnas – Reformierakonnas, Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteis – ei ole ühtki kriminaalkorras karistatud kandidaati.

N-ö puhtad nimekirjad on ka valimisliitudel Vaba Tallinna Kodanik, Hääled ja Metroolinn. Arvestades ka üksikkandidaadid ühtseks grupiks, on puhtaid nimekirju Tallinnas kolmandik.

Enamasti on kriminaalkorras karistatud kandidaadid kas erakonnata või astunud erakonda pärast karistuse saamist. Esineb ka üksikuid ametivõimu ära kasutanud inimesi, kes nüüd uuesti esinduspositsioonile pääseda püüavad.

Keskerakond

Keskerakonnal on nimekirjas arvuliselt kõige enam kriminaalselt karistatud kandidaate – kümme. Samal ajal on tsenriparteil ka kõige pikem kandidaatide nimistu, mis tähendab, et protsentuaalselt jääb erakond n-ö Tallinna keskmisesse ehk erakonna kandidaatide seas on kaks protsenti kriminaalselt karistatud kandidaate.

Kuuel juhul kümnest on Keskerakonna kandidaate karistatud selle eest, et nad on istunud rooli olles joonud alkoholi. Teiste seas näiteks kunagine Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen, kelle politsei pidas möödunud suvel kinni, mõõtis joobe ja viis kaheks päevaks vahi alla. Jäppinen on karistuse – 910 eurot – tasunud selle aasta suveks.

Kolme Keskerakonna kandidaati on korduvalt kriminaalselt karistatud.

Erakond paistab "keskmiste" osas silma ka selle poolest, et nii nagu kogustatistikas, on ka siin roolijoodikluse järel sageduselt teisel kohal esindatud vägivallateod. Üks kandidaat lõi baaris turvameest kukla piirkonda ja teine lükkas kaaskodanikku trepist alla.

Esindatud on ka dokumendi võltsimine ja selle kasutamise liitkuritegu. 2011. aastal mõisteti süüdi selleaastane kandidaat Põhja-Tallinnas Andrus Kull, kes võltsis 2005. aastal Põhja-Tallinna vanema nõusolekut anda enda käsutusse teise inimese kinnistu. Kull soovis selle tagatisel saada BigBankist laenu. Ta jõudis võltsitud dokumendiga ka notari juurde, kuid pangast laenu veel ei saanud.

Keskerakonna nimekirjas kandideerib Mustamäel trollijuhina töötanud mees, kes sattus kriminaalmenetlusse surmaga lõppenud juhtumi tõttu. Trollijuht ei märganud peatusest ära sõites, et tagumisest uksest väljunud naine jäi uste sulgumise ajal neile kättpidi vahele. Troll alustas sõitu ja naine lohises sõidukiga kaasa umbes kümme meetrit kuni viimaks maha kukkus ja jalaga trolli ratta alla jäi. Naine suri hiljem haiglas, sest jalavigastusest tekkisid muud tüsistused.

Trollijuht ja praegune kandidaat tunnistati süüdi liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumises, Tallinna Linnatranspordilt mõisteti kannatanule välja 3000 eurot ja trollijuht kaotas juhtimisõiguse kolmeks kuuks.

Viis Keskerakonna kandidaati kümnest olid kriminaalkaristuse saamisel Keskerakonna liikmed ja on seda siiani, kolm karistatut astusid liikmeks aastaid pärast karistuse saamist, üks karistatud kandidaat ei ole erakonna liige.

Savisaare ja Tegusa Tallinna ühises nimekirjas moodustavad kriminaalselt karistatud kandidaadid pea kuus protsenti. 103-st nimest kuuele on kohtutoimikute registris vasted süüdimõistmise osas. Karistused varieeruvad "populaarsest" karistusseadustiku paragrahvist 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja 199 (vargusest) kehalise väärkohtlemise ja pistise võtmiseni.

Näiteks Põhja-Tallinnas on valimisliit kandidaadiks seadnud Vladimir Razumovski, endise veterinaar- ja toiduameti juhi, kes 2012. aastal lõplikult pistise võtmises süüdi mõisteti. Kohtuotsuses märgitakse, et Razumovski võttis raha vastu vähemalt kahel korral.

Kandidaatide seas on näiteks 12 aasta eest kohalikel ja kümne aasta eest Reformierakonna ridades riigikogusse kandideerinud Andrei Gritskov. 2009. aastal vahetas ta oravapartei Keskerakonna vastu ning viimase liikmelisus lõppes tänavu 13. septembril, tõenäoliselt väljaviskamise tõttu. Gritskovi võib pidada paadunud roolijoodikuks – riigikogu valimistega samal aastal karistas kohus teda tingimisi karistusega, sest ta jäi lühikese aja jooksul kaks korda purjuspäi sõitmisega vahele. Pea aasta tagasi peatas politsei taas joobunud Gritskovi autoroolis, pidas ta kuueks päevaks kinni ja mõistis karistuseks 1800 eurot.

Mustamäel kandideerib Savisaare ja Tegusa Tallinna ühises valimisliidu nimekirjas endine Pärnu linnapea Mart Viisitamm, kes avalikus ametis kaks korda hangetel üht firmat teisest eelisseisu tõstis ja hankeid võita aitas. Avaliku teenistuse seaduse järgi on ametiisikul kohustus selliseid andmeid saladuses hoida.

Kaks kandidaati olid karistuse saamisel Keskerakonna liikmed, ülejäänud neli ei ole erakondadesse kuulunud.

Sarnaselt eelmise nimekirjaga ületab IRLi kriminaalsete kandidaatide tase pisut üldist keskmist ehk see on 2,4 protsenti. Neli kriminaalkorras karistatud kandidaati on eelnevatest seltskondadest eriilmelisemad. Vaid üks on jäänud vahele auto juhtimisega olles alkoholijoobes. Esindatud on aga arvutikelmus, dokumendi võltsimine ja kindlustuskelmus.

Üks IRLi Haabersti piirkonna kandidaat jäi aga vahele võltsitud dokumendi kasutamisega. Nimelt püüdis karistatu 2009. aastal astuda EBSi ülikooli, kuid esitas selleks Venemaa õhtukooli võltsitud hinnetelehe ja lõputunnistuse, sest ta oli ametlikult lõpetanud vaid põhikooli. Praegu on kandidaadi infosse märgitud, et mehel on kõrgharidus.

Kolm karistatut liitus IRL-iga mõni aasta pärast karistuse saamist. Ühel karistatud kandidaadil pole erakondlikku kuuluvust.

2017. aasta alguses liitus EKRE-ga prügiveoga tegeleva Keskkonnateenuste juht Argo Luude, kes 2012. aastal mõisteti süüdi konkurentsi kahjustavas kokkuleppes, otsuses ja kooskõlastatud tegevuses ehk hankel kokkumängus. Toonase nimega AS Veolia Keskkonnateenused leppis Tänavapuhastuse AS-iga Tartu tänavapuhastuse hankel kandideerides kokku, et sellal kui üks teeb ülepakkumise linna ida piirkonnas, teeb teine sama läänes. Nii tagati teineteise hankevõit soovitud sektoris.

Tänavapuhastuse AS pidi tasuma karistuseks 70 000 eurot, Veolia Keskkonnateenused 100 000 eurot. Luude pidi kriminaalmenetluse järel tasuma 17 400 eurot.

Teine kriminaalkorras karistatud kandidaat on EKRE liige 2013. aastast, viimati karistati meest selle aasta 29. augustil.

EKRE nimekirjas kandideerib ka kolmas kriminaalkaristusega inimene – tema rikkus seadust autoroolis. Paragrahv on tuttav – § 424 ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

EKRE kriminaalsete kandidaatide protsent kogu Tallinna piirkonnas on kaks ja pool.

Valimisliit Meie Tallinn

Statistiliselt võiks öelda, et enam kui seitse protsenti valimisliidu Meie Tallinn kandidaatidest on kriminaalkorras karistatud. Täpsustada tuleb aga, et karistatuid on kaks ja kandidaate kokku 28, sellest ka suur suhtarv.

Ühte kandidaati on karistatud mitu korda: esimest korda purjus peaga autoroolis olemise eest, teist korda samas olukorras aga valenime esitamise tõttu. Teine kriminaalselt karistatud kandidaat on karistatud kehalise väärkohtlemise paragrahvi all.

Üks karistatutest on Rahva Ühtsuse erakonna liige, kuid erakonnas olles karistatud ei saanud. Teine kandidaat on Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste kogu liige ja sai karistuse erakonna liige olles.

Kumbki Roheliste nimekirjas kandideeriv kriminaalkaristuse saanud mees ei ole erakonna liige. Üks kandidaatidest on korduvalt karistatud (kehaline väärkohtlemine ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga). Teine süüdi mõistetud kandidaat istus autorooli Tallinna kesklinnas 0,92 promillise joobega.

Erakonna n-ö kogusaldo jääb kahe protsendi juurde – 98st kandidaadist on karistatud kaks.

Valimisliit Eesti Ellujäämisliikumine

Sel valimisliidul on Tallinnas vaid 17 kandidaati – sellest ka taaskord suur kriminaalkorras karistatute hulk – 5,8 protsenti. Kristiines kandideerib erakondliku kuuluvuseta mees, kes on korduvalt vangis istunud, viimati karistati teda 2008. aastal vägivaldse käitumise tõttu. Harju maakohus mõistis mehe eelnevate karistuste tõttu enam kui üheks aastaks vangi.

Üksikkandidaadid

Ka üksikkandidaatide seas on üks kriminaalse taustaga mees, kes vabanes vangist selle aasta märtsis ning on praegu katseajal. Meest karistati raskete tervisekahjustuste tekitamise ning varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest.

Taaskord kergitab kriminaalkorras karistatute määra nimekirjas see, et kandidaate on vähe – kaheksa.

***

Uuendatud 20.09.2017 kell 21.00. Artikli esimeses versioonis oli märgitud IRLi kandidaatide hulka viis inimest, teiste seas Peeter Võsu. Tegelikult ei ole Võsu kriminaalkorras karistatud. Kristlike Demokraatide ebaseadusliku rahastuse juhtumis määrati süüdistus erakonnale ja Peeter Võsu oli asjas vaid erakonna seaduslik esindaja. Seega on IRLi ridades neli kriminaalselt karistatud kandidaati.


*Kuidas see lugu sündis? Leheküljel valimised.ee on iga valimistel kandideerija pidanud täitma profiili, millel on näha lisaks tema võimalikule erakondlikule kuuluvusele sünniaeg, haridustase jm. Sisestades inimese nimi kohtute registrisse, tulevad vasteks kõik juhtumid, kus selle nimega inimene on kohtuotsustes kajastatud – ka korrad, kui ta on tunnistaja või hageja. Sellesse registrisse on kantud otsused alates 2006. aastast, seega vanemaid kaasuseid ta enamasti välja ei anna.

Lisaks tuleb võrrelda, kas kandidaadi sünniaeg klapib kohtuotsuses märgitud süüdistatu isikukoodiga. On juhtumeid, mil isikukood on varjatud või märkimata jäetud, seega on võimalik, et mõnes nimekirjas on veel krimikaristusega inimesi. Kui seoseid oleks veel, suureneks nende kandidaatide hulk, kes on joobununa autorooli istunud.



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: