Eesti ja Poola ülikoolid uurivad legendi Lembitu pea kohta ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeeriumi nõunik Hillar Sein algatas uurimise, kas vastab tõele legend, et muistse kuninga Lembitu pea vedeleb unustatuna kuskil Poola muuseumis. Pärast kolmeaastast asjaajamist lepiti kokku, et Eestis ja Poolas leitakse ülikoolid, kes hakkavad asja süsteemselt uurima.

21. septembril möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust, kus langes legendaarne eestlaste juht Lembitu. Hiljuti lekkis avalikkusse, et ilma suurema kärata on juba aastaid kontrollitud legendi, et muistse kuninga pea, mis kroonika kohaselt trofeena kaasa võeti, on kuskil Poola muuseumis unustatuna säilinud.

"Pealtnägija" alustas otsingute jälgimist kolm aastat tagasi, kui kogu lugu tundus alles üsna fantastiline.

"Aasta aega tagasi lugesin Mart Helme raamatut "Lembitu". Sirvisin seda ja siis jäi lihtsalt silma üks lõik, kus ta ütleb, et 70ndatel on Poola tudengid Eestis väidetavalt rääkinud, et kuskil Poola muuseumis on väidetavalt Lembitu kolp alles. Vihje oli selles, et kuskil Poola muuseumis on pealuu, mille peale on kirjutatud ladina keeles Rex Estoniae, mis tõlkes tähendab Eestimaa kuningas," pöördus kultuuriministeeriumi tollane teatrinõunik Hillar Sein 2014. aastal "Pealtnägija" poole.

Sein otsustas tõe välja selgitada ja "Pealtnägija" jälgis otsinguid.

Kõik sellest perioodist huvitatud ajaloolased teavad seda lugu. Legend esimese rahvuskangelase jäänuste säilimisest on ebamäärane, aga väga intrigeeriv, seda enam, et klapib justkui kroonikatega.

Muistsed eestlased ristisõdijate vastu ühendanud vanem hukkus 21. septembril 1217, kui tema vastaseks oli Riia piiskop Alberti väed. Madisepäeva lahingut kirjeldab Läti Henrik oma kroonikas. Kusjuures kuninga surmaja olevat olnud lätlane, mitte sakslased.

"Ja Veko, Robami vend tundis Lembitu ära ja ajas teda taga ja tappis ta, võttes ta riided. Teised aga, võttes tema pea maha, viisid endaga kaasa Liivimaale," luges arheoloog Ain Mäesalu.

Seina sõnul on Lembitu pea sattumine Poolasse loogiline. "Kui 1237 Mõõgavendade ordu liideti Saksa orduga, siis mingi aja pärast koliti ordu peakorter praegusele Poola alale Malborki ja on väga tõenäoline, et teatud reliikviad või trofeed võeti kaasa. Ja sedasi võib ta olla liikunud täiesti vabalt sinna ja lihtsalt siis jäänudki trofeena aastasadade jooksul," selgitas Sein.

Lugu on levinud ajaloolaste seas

Et tõde välja selgitada kammiti alustuseks läbi kõik varem avaldatu. Et tükike Lembitust võis jõuda Poola, on mainitud mitmes artiklis ja isegi ühes raadiosaates.

Selgus, et tegu on omamoodi ajaloolaste telefonimänguga, kus aastakümnete jooksul üks erudiit rääkis õpilastele ja need omakorda oma õpilastele, et millalgi käisid Eestis mingid poolakad, kes jutustasid Eestiga seotud eksponaadist kuskil Poolas.

Ajaloolane Enn Tarvel kuulis lugu 1960. aastatel ajaloolaselt ja raamatuteadlaselt Voldemar Millerilt.

Hobiajaloolane Eerik-Niiles Kross kuulis lugu kuninga peast oma kirjanikust isalt, kes omakorda kuulis seda tõlkija Aleksander Kurtnalt.

Kurtna oli katoliiklane, kes uuris 1930. aastatel Vatikanis arhiive ja tudeeris seejärel Poola aladel, sattus pärast maailmasõda nõukogude võimu kätte ja pandi spioonikahtlusega vangilaagrisse.

"Üks teooria olekski see, et ta võib-olla nägi juba tollal sellist pealuud, mida ma pean siiski ebatõenäoliseks, sest on arusaadav, et kui 1936. aastal oleks üks Eesti teadlane leidnud sellise pealuu, siis miks me ei ole sellest mitte midagi kuulnud. Aga Kurtna oli pärast sõda, pärast laagrist tagasi tulekut poola keele, poola kultuuri paremaid tundjaid Eestis, tõlkis Poola kirjandust ja käis ka läbi Poolast siia tulnud kultuuriinimestega ja käis ka ise Poolas paar korda. Nii et on täiesti võimalik, et ta siis tõepoolest millalgi 1960. aastatel Poolas midagi sellist nägi või kuulis või et talle räägiti seda lugu Poolast siin käinud inimeste poolt," arutles Kross.

Tundub, et lugu Lembitu peast Poolas pärineb värvika elulooga Kurtnalt ja levis kultuurirahva seas, sealhulgas Milleri ja Tarvelini.

Moodsad vahendid võimaldaks pealuust rohkem teada saada

Tegelikult pole Sein ja "Pealtnägija" esimesed, kes midagi ette võtta püüdsid. Teadaolevalt ainus eestlane, kes asja Poolas ise uurimas käis, on Enn Tarvel, kui viibis 1969. aastal seal kuus kuud. Ta ise nimetab seda "õrnaks katseks".

Emeriitajaloolane hoiatas, et ülesanne on keeruline kas või sellepärast, et pole mingit garantiid, et ese – kui see üldse eksisteerib – korrektselt kirja pandi. Samas tasub uuesti proovida, sest moodsad vahendid nagu DNA-uuringud võimaldaks pealuust teada saada palju rohkem kui veel hiljuti. Lisaks saaks modelleerida 13. sajandi alguses elanud kuninga näo.

Poola on valmis aitama

Novembris 2014 võttis tollane kultuuriminister Urve Tiidus oma nõuniku mahitusel Lembitu jutuks kohtumisel Poola kolleegiga ning vahetati kirju.

"See on Eesti jaoks nagu Püha Graal. Püha Graal, millel on teie ajaloo, kuid ka meie ajaloo jaoks oluline tähtsus," kommenteeris Poola suursaadik Eestis Robert Filipczak.

"See on nii võimas legend, see on nii võimas lugu, et kui on vähegi võimalik sellest midagi rohkem teada saada, siis tuleks minu arust kõiki võimalusi selleks kasutada. Nii et eks ta nii mõnegi suunurga ilmselt ülespoole venitab. Teiselt poolt, selle kaudu me võiksime oma ajaloost teada saada oluliselt rohkem, võib-olla ka väga huvitavaid asju," rääkis kultuuriminister Indrek Saar.

Vahepeal vahetusid ministrid mõlemas riigis. Hillar Sein ise kerkis ministeeriumi asekantsleriks, aga aeg jahutas optimismi. Avantüüri algusest möödus kaks aastat, kui "Pealtnägija" Seinaga uuesti kohtus.

Sein selgitas, et Poola on suur riik, kus on väidetavalt üle viie tuhande muuseumi. Samuti ei ole seal selliseid IT-süsteeme nagu Eestis.

"Meie jaoks on suurim väljakutse ja võimalus otsida nn piiskopkondade, koguduste ja kloostrite muuseumitest. Meie jaoks on ka väljakutse leida õige koht, sest esemete jaoks pole üldist registrit. Seega, see võib olla kuskil Poolas, väikeses kloostris, kirikus või muuseumis, mida haldavad mungad või vaimulikud," rääkis Filipczak.

Minister Saar suhtles 2016. aasta suvel Saaremaa ooperipäevadel Poola kolleegiga ja tundus, et jää hakkas liikuma. 3. novembril saabus lõpuks ametlik kiri, kus Poola aseminister ütles konkreetselt, et "ministeerium on alustanud Rex Estoniae märget kandva pealuu otsinguid".

"Sealt peale hakkas regulaarne või süsteemne mõttevahetus sel teemal ja Poola tuli iseenesest selle mõttega kaasa," kinnitas Saar.

Sein arvas 2016. aastal, et poole aastaga peaks juba mingid andmed või vastused käes olema.

Kuid alles augustis 2017, pärast seda kui Saar kohtus Poolas oma ametivennaga, tuli teade, et otsingud kolmes suuremas muuseumis kõige tõenäolisemas piirkonnas lõppesid edutult.

"Juhtum ei ole lõpetatud. Me alles alustame tõsisemat tööd sellega," kinnitas Filipczak.

Tipptasemel lepiti kokku, et järgmisena leitakse mõlemast riigist ülikoolid, kes koostöös jälgi ajama hakkavad. Septembri alguses jõudis uudis otsingutest esimest korda ka ajakirjandusse.

Sein ja Saar loodavad, et kui ka Lembitu pealuud ei leita, siis avastatakse midagi uut Eesti ja Poola ühise ajaloo kohta.

Toimetaja: Merili Nael



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: