Erik Gamzejev: lõputul „ooterežiimil“ Ida-Viru programm ({{commentsTotal}})

Ida-Viru investeeringute progamm, millega praegune valitsusliit lubas välja tulla juba aasta alguses ning mille rahastamiseks tegi mitu ministrit ettepaneku suunata põlevkiviettevõtete makstud saastetasud, on sügise hakul valitsuses endiselt „ooterežiimil“, toonitab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Erki Nool ja Aivar Kokk, Lembit Kaljuvee ja Kalev Kallemets, Jevgeni Ossinovski ja  Deniss Boroditš, Urve Palo ja Mihhail Korb.

Mis ühendab neid poliitikuid ja ametnikke, kelle seas on peaministripartei peasekretär, valitsuserakonna esimees, ministrid, endised ja praegused riigikogu liikmed?

Nad on üks osa avaliku elu tegelastest, kes on korduvalt öelnud, et Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetelt kogutavatest saastetasudest tuleks märksa suurem osa suunata Ida-Virumaa elukeskkonna parandamiseks.

Endine riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool sõnas juba viis aastat tagasi Põhjarannikule, et põlevkivi kasutamisega seotud maksud peaksid tulema tagasi piirkonna arendamiseks. Otsekohene ja spordis kompromissitu võitlejana tuntud Nool tõdes, et sellest põhimõttest tuleb hammastega kinni hoida. Sel kõrgusel ta siiski latist üle ei saanud, sest Ida-Viru saastetasude puhul on kõik endistviisi.

Kuid ka viis aastat hiljem pole see teema aktuaalsust kaotanud. Peaaegu iga poliitik, kes Ida-Virumaale satub, noogutab selleteemalise küsimuse peale ja nõustub, et tõepoolest on saastetasude Ida-Virumaale jätmine igati põhjendatud ja õiglane. Mõni isegi imestab, et kas siis praegu polegi veel nii.

Nõnda ongi selleteemalised jutud muutunud justkui põlevkivimaa pastoraaliks. Korratakse väsimatult üht ja sama tõsiasja, aga midagi ei muutu.  

Selle aasta alguses tundus juba, et lõpuks hakkab praegune koalitsioon seda põlist ebaõiglust kõrvaldama. Ettevõtlusminister Urve Palo algatusel viis tollane riigihalduse minister Mihhail Korb valitsusse ettepaneku hakata põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest rahastama järgneva kümne aasta jooksul Ida-Viru investeeringute programmi. Tänu sellele saaks asuda ellu viima rahapuuduse tõttu kaua edasi lükatud ettevõtmisi ning muutma Ida-Virumaad hea elukeskkonnaga tänapäevaseks majanduspiirkonnaks. Nii nagu on enamik arenenud riike kandnud hoolt selle kandi eest, kus tuksub oma majanduse süda ehk kodumaine energeetika.

Ent nüüdseks on see plaan kalevi alla maetud ja mingit selget alternatiivi pole ka silmapiirile kerkinud. Plaan olnud hea ja mõistlik, aga keskkonnaministeerium pole nõus, kuna see raha ümbersuunamine nõrgendaks nende valitsemisvõimu aastas 10-15 miljonit euro võrra.

Kuna Ida-Viru investeeringute programmi on valitsusliit välja lubanud, siis ilmselt mingil kujul see lähiajal avalikkuse ette ka tuleb. Peaminister Jüri Ratas ütles augusti alguses Põhjarannikule, et Ida-Viru programm on valitsuses ooterežiimil. Mida see täpsemalt tähendab, võivad rataseloogid mõistada.

Loogiline on tema soov, et kui see programm kord vastu võetakse, peab sel olema ka reaalne rahaline kate. Küsimus on aga selles, kui paks või õhuke see kate on ning kas tegu on ajutise lahenduse või mitte ja milliste järjepidevate rahastamisallikatega on see seotud.

Viimastel päevadel on juba päris valjul häälel hakanud kõlama propaganda, kuidas valitsus teeb sisekaitseakadeemia tulevase Narva kolledži ujula esialgu kavandatud neljale rajale teist sama palju lisaks ja kulutab selleks kaks miljonit eurot. See otsus sündis pärast seda, kui Narva linnalt selleks vajaliku raha väljarääkimine läbi ei läinud. Kuid kui 25 aastaga pole suudetud Eesti suuruselt kolmandasse linna ühtegi uut ujulat ehitada, siis ei tohiks see küll olla asi, millega nüüd uhkustada ja näidata oma erilist hoolitsust piirkonna eest. See on pigem ammuse piinliku võla klaarimine.

Aga hea seegi. Ent Ida-Virumaal on praeguse võimuliidu lubatud programmi suhtes märksa suuremad ootused. Pettumus oleks, kui see traageldataks lõpuks kokku (nagu paljud eelmised samalaadsed dokumendid) juba varem planeeritud kulutustest, mis ei too piirkonnale tuntava arenguhüppe jaoks vajalikku uut hingamist ja särtsu.

Saastetasude piirkonda tagasi suunamist ei tohiks ühe ministeeriumi vastuseisu tõttu samuti maha matta. Kui tegu on põhimõtteliselt õige ja õiglase sammuga, tuleb Ida-Virust hoolivatel poliitikutel selle saavutamise eest seista. Nii hammaste kui ka küüntega. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: