Šefčovič: komisjon küsib mandaati Nord Stream 2 läbirääkimisteks ({{commentsTotal}})

Euroopa energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et komisjon küsib liikmesriikidelt mandaati läbirääkimisteks Venemaaga Nord Stream 2 üle.

"Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on lihtsalt mures. Ukraina muretseb, et see projekt läheb nendest mööda ja sulgeb sisuliselt ühe peamise Vene gaasi transiittee Euroopasse ja seepärast me küsime liikmesriikidelt mandaati läbirääkimisteks Venemaaga küsimuses, kuidas hakkavad EL seadused selle projekti suhtes toimima ja kuidas tagada, et transiit läbi Ukraina jätkuks ka peale 2019. aastat," rääkis volinik.

Kui te ei suuda seda vastuolulist projekti peatada, siis kuidas suudate üles ehitada Energialiidu?

Ma arvan, et on väga tähtis mõista, et selline projekt maksab väga palju raha ning iga investor tahab õiguslikku kindlust, et torujuhet saab kasutada kooskõlas seadusega, antud juhul kooskõlas Euroopa energiaseadusega ning seetõttu ütlesime väga selgelt, et selline torujuhe ei saa kindlasti toimida illegaalsel alusel või siis ainult Vene seaduse alusel.

Eile kohtusite Eleringi juhi Veskimägiga, kellega arutasite Balti elektrienergia süsteemi Venemaast lahtisünkroniseerimist. Kuidas te seda perspektiivi hindate?

Euroopa Komisjoni jaoks on see üks peamisi prioriteete. Me tahaksime lahendada selle küsimuse põhimõtteliselt praeguse Komisjoni mandaadi kestel.

Ma ütleksin, et on väga oluline neist tähtaegadest kinni pidada, sest otsus selle projekti finantseerimise kohta tehakse 2019. aasta kevadeks. Peale seda on Euroopa Parlamendi valimised, tuleb uus komisjon ja siis lükkuvad asjad edasi. Seepärast peame kasutama neid 12 kuud väga intensiivselt, et selle teema lahendamisele lähemale jõuda.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: