Riigikogus läbis esimese lugemise eripensionide kaotamise algatus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise eelnõu, millega kaotatakse kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension alates 1. jaanuarist 2020. aastast.

Praegu kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75 protsenti vastava ametikoha palgast.

Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende isikute õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. aastal vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. aastal tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž.

Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest.

Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: