Sundliidetav Illuka maksab järgmise aasta toetused välja enne valimisi ({{commentsTotal}})

{{1505965920000 | amCalendar}}

Ida-Virumaal haldusreformi käigus sundliidetava seisu sattunud Illuka vald otsustas teha pretsedenditu sammu ja toetada oma kultuuriühenduste ja spordiklubide tuleva aasta tegevust juba käesoleva aasta eelarvest. 50 000 euro eest toetusi makstakse välja enne kohalikke valimisi.

Illuka vald on haldusreformi käigus moodustuva Alutaguse valla viiest omavalitsusest ainus, kes valitsuse otsusega sundliideti. Tänu ressursimaksule üheks Eesti jõukamaks omavalitsuseks olev Illuka vaidlustas sundliitmise kohtus, kuid siiani neil vastust ei ole.

Spordiklubidele ja kultuuriühendustele toetuse erakorralise väljamaksmisega tahetakse tagada nende sujuv töö ühinemisjärgsel aastal. Näitena tõi Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla selle, et juba veebruarikuus toimub valla territooriumil üks Eesti suusatalve tippsündmus Alutaguse maraton, millele on valla toetus oluline. 

Otsus ei puuduta vallavalitsuse korraldatavaid üritusi.

"Need toetused antakse nendele üritustele, mida klubid ja ühingud ise korraldavad. Me ikkagi eeldame, et uus vald jääb ka edaspidi kohaliku kultuuri, hariduse ja muu elu üle otsustama ja seda korraldama," sõnas Kesküla.

Iisaku volikogu esimees Priit Palmet ei tauninud Illuka tegevust, sest eraldatud toetuste võrra on uuel vallal 2018. aasta eelarve tegemine lihtsam.

"Eks Illukal on omad põhjused, miks nad selle otsuse on teinud, sest nemad on sundliidetav vald. Nendel ei ole ühinemislepingut, mis on ülejäänud nelja Alutaguse valla moodustava omavalitsuse vahel tehtud. Nad kardavad kindlasti oma toetuste vähenemise pärast," ütles Palmet.

Mitte esimene kord

Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar märkis ära Illuka isepäise käitumise kogu ühinemisprotsessi käigus. Kui teised valimisliidud ja parteid panid kokku ülepiirilisi nimekirju, siis Illuka inimesed otsustasid minna valimistele oma nimekirjaga.

"Illuka mehed on head mehed. Meil kolleegidena on väga hea läbisaamine omavahel. Aga eks eestlased, nagu Kivirähk kirjutab, ole kõik rehepapid. Ühed lihtsalt suuremad kui teised. Mina nii ei teeks. Nemad tegid, see on  nende õigus ja otsus," ütles Võhmar.

Teistel omavalitsustel Illukaga sarnast tegevust plaanis ei ole.  "Me ootame valimised ära ja pärast kui on uus vald, siis on uued reeglid ja uued korrad ning selle järgi hakkab tegevus toimuma," sõnas Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet.

Illuka volikogu on juba varemgi etteulatuvaid otsuseid teinud. Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla tunnistas, et sihtasutusele Alutaguse Tervisespordikeskus tehti kolme aasta suurune ettemaks ehk sel aastal maksti sihtasutusele toetust tavalise 200 000 euro asemel 800 000 eurot. Võrdluseks nii palju, et Alutaguse vallaga liituval Alajõel on kogu aasta eelarve ligi poole võrra väiksem kui tervisespordikeskusele antud toetus.  

Toimetaja: Merilin Pärli



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: