Holger Roonemaa: suurim oht sõnavabadusele ({{commentsTotal}})

Holger Roonemaa
Holger Roonemaa Autor/allikas: Markus Sein / Pärnu Postimees

Autoriteetse sõnavabadusjuristi Floyd Abramsi hinnangul ei ole sõna- ja väljendusvabaduse kõige suurem oht paremäärmuslased, vaid tavaliste 20. aastates tudengite liberaalne ja n-ö progressiivne põlvkond, kirjutab Holger Roonemaa ja kutsub üles kuulama ka EKRE toetajaid.

Kuulasin hiljuti USA ühe autoriteetsema sõna- ja kõnevabaduse eest seisnud advokaadi Floyd Abramsi kõnet Arizona üliõpilastele. Praegu 81aastane Abrams kaitses 1970ndatel muu hulgas New York Timesi, kui ajaleht avaldas salajased dokumendid, mis näitasid USA sõjalise tegevuse tegelikku ulatust Vietnamis.

Läbi aastakümnete võitis Abrams mitmeid sõnavabaduse vaatepunktist olulisi kohtuasju, luues pretsedente, mille tähendus kestab tänase päevani.

Kohalik ülikool kutsus nüüd Abramsi Phoenixisse, et kuulata tema vaadet sõnavabadusele USA ülikoolide kampustes. Pealtnäha triviaalne teema, ent siinsed ülikoolid on üha sagedamini kimpus protestivate tudengitega, kes pole nõus ühte või teist nende maailmavaatega mitte kokku minevat esinejat lavale laskma. Kui enamasti sõditakse äärmuskonservatiivsete seisukohtade levitamise vastu, siis eelmisel nädalal näiteks ei tahtnud üliõpilased kuidagi lavale lubada kevadel skandaaliga ametist vabanenud FBI endist peadirektorit James Comeyt.

Kui võiks eeldada, et Abramsi arusaama järgi ei tohiks äärmuskonservatiividele sõna anda, siis tegelikult esines ta risti vastupidise arvamusega. Ta leidis, et ülikoolide ülesanne on pigem kulutada rohkem raha turvateenusele, et kõigil arvamustel oleks võrdne võimalus. „Ühtegi arvamust ei tohi blokeerida pelgalt seetõttu, et see kellelegi ei meeldi,“ ütles ta.

Abramsi kõne kõige huvitavam seisukoht oli aga see, et tema hinnangul ei ole sõna- ja väljendusvabaduse kõige suurem oht sugugi mitte paremäärmuslased, vaid tavalised 20ndates aastates tudengid. Seda sellepärast, et just see, enamasti liberaalne ja n-ö progressiivne põlvkond on kõige jõulisemalt teiste arvamuste kuulamise ja eetrisse laskmise vastu.

Abramsi kõne meenus mulle, kui lugesin reaktsioone riigikogus toimunud demokraatiatemaalisele arutelule. Polegi oluline, kui palju oli Jaak Printsi ettekande eesmärk just EKRE-t hirmu õhutamise eest kritiseerida, ent Helmede solvumine on mõistetav. Oli ju demokraatia-arutelu korraldamise taga just sotside fraktsioon ja Printsi kutsusid esinema nemad. Samal ajal otsivad sotsid kohalike valimiste kampaanias vihast vastasseisu just EKRE-ga. (Muide, kas pole EKRE teemalise paanika külvamine iroonilisel kombel seesama hirmu õhutamine, millest Prints oma kõnes rääkis?) 

Nagu riigikogu stenogrammist nähtub, oleks Printsile küsimuste esitamise lubamiseks piisanud sotside fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva peanoogutusest. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa aga nägi Kõva „kehakeelest, et nad jäävad oma esialgse ettepaneku juurde“. Selle kehakeeletuse tulemusena muutus Printsi väga hea kõne lihtsalt kasutuks. Tegemist ei olnud enam debatiga, mille eesmärk oleks üht või teist osapoolt veenda, vaielda, jõuda ühisele seisukohale lähemale. 

Tegemist oli vaid ühe järjekordse tekstiga, mis kinnistab mõlema poole juba olemasolevaid veendumusi. Küllap kõlan naiivselt, aga selle asemel, et jõuda mingisuguselegi ühisele arusaamale lähemale, astuti taas kaks sammu teineteisest kaugemale. EKRE fraktsiooni liikmed ja nende valijad said kinnitust, et neile tehakse taas liiga. Märtrikuvand süveneb. Liberaalsed sotside valijad saavad Printsi kõnet Facebookis ja Twitteris jagada ja kommenteerida ning õhata, et oh-kui-hea-kõne. Oli muidugi hea kõne, aga mis sellest abi on? Mõlemad pooled elavad omas mullis edasi.

Kaks ja pool aastat tagasi toimunud riigikogu valimiste suurim möödapanek ajakirjanduses oli EKRE ignoreerimine. Neil vedas, kui nad üldse debatile pääsesidki. Nende seisukohti ei kuulatud, neid peeti veidrikeks. Keegi ei võtnud neid tõsiselt. Sellest hoolimata pääsesid nad kindlalt riigikokku.

Alles pärast valimistulemuste selgumist, kui esmane jahmatus möödas, hakkas ajakirjandus uurima fraktsiooniliikmete tausta, nende varasemaid konfliktseid sõnavõtte, nende lubadusi. Siiamaani kuuleb arvamusi, et neile ei tohiks üldse sõna andagi. Parem ignoreerimine, küll läheb siis üle. Ei lähe üle. 

Lahendus ei ole ignoreerida, vaid võtta EKRE-t kui paratamatut osa Eesti poliitilisest süsteemist, keda toetab (viimase uuringu järgi) 14 protsenti elanikest. Ei oleks tark anda nendele inimestele signaali, et nendega ei arvestata, et neid ei kuulata.

Eeskuju ei tule kaugelt otsida. Värskelt valimised taas võitnud Angela Merkel lubas vahetult pärast valimistulemuste selgumist, et kuulab uuel ametiajal ka paremäärmusliku partei AfD toetajaid. •

Holger Roonemaa on ajakirjanik ja ERR.ee uus kolumnist.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: