Fotod: Kohtla-Järvele tekkis maa sisse sügav auk ({{commentsTotal}})

{{1505993220000 | amCalendar}}

Ida-Virumaal tekivad mahajäetud kaevandusaladel maasse augud. Sel nädalal varises tugevate vihmasadude tagajärjel maa sisse Kohtla-Järvel ning juba üle aasta ootavad lahendust Sonda valla Varinurme küla elanikud. Teadlastel on käimas endiste kaevandusalade uuringud, mis peaksid aitama probleemi lahendada.

Kohtla-Järvel sel nädalal kaevanduskäiku varisenud maa on küll linna servas, kuid linnaosast välja viivast põhitänavast jääb varuteele tekkinud mitmemeetrine süvend vaid 40 meetri kaugusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teed spordihoone taga asuvale petangiplatsile minekuks kasutava kaevanduspensionär Elmo Lageda sõnul oli väike auk seal juba varem.

"Kui ma pühapäeval käisin, siis oli ta veel vana suurusega, selline meetrisügavune. Ma veel mõltelsin, et millal ta nüüd vajub. Esmaspäeval hakkas vihm, sadas kaks päeva järjest kõvasti ja ma arvan, et tänu sellele vihmale hakkas ta vajuma," rääkis Lageda.

Teadlaste sõnul võib tegu olla omamoodi ajaloolise väärtusega auguga, sest tõenäoliselt vajus sisse Kukruse kaevandus, kus töötati enne Teist maailmasõda.

Täpsemad andmed peaks ohtlikest aladest saama järgmise aasta esimesel poolel, kui Tallinna tehnikaülikooli teadlastel valmib uuring, mis kaardistab kaevandusalade varisemisohtlikud kohad.

Töö võtab aega, kuna on väga mahukas ning andmed on puudulikud.

"Teadaolevalt on Ida-Virumaal kaevandatud umbes 400 ruutkilomeetrit ja kaevandamine algas juba enne Teist maailmasõda, umbes 1920. aastatel. Väga palju sellest on meie jaoks tundmatu maa, sest kaardimaterjal pole kõik adekvaatne," selgitas TTÜ vanemteadur Jüri Vassiljev.

Juba peaaegu poolteist aastat ootavad oma kaevandusaugule lahendust Sonda valla Varinurme küla elanikud. Sealne kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai auk laiutab külaseltsile kuuluval platsil, mis asub sõiduteest 60 meetri kaugusel.

Keskkonnaamet viitab riigi vastutusalas oleva augu likvideerimise venimises vajalike uuringute tegemisele. Vald ei julge omal algatusel raskeid masinaid peale lasta, sest on oht sisse vajuda.

Keskkonnaameti maapõue peaspetsialisti Martin Nurme sõnul tuleb varuda kannatust, sest tegutsema hakatakse siis, kui kogu uuringu käigus saadav info on koos.

"Seda analüüsitakse ning vaadatakse edasi, kas tellida tüüpprojektid, mille alusel hakatakse kõiki neid sulgema, ning millised on prioriteetsed ja millised mitte," ütles ta.

Varinurme varingust vähem kui poolesaja meetri kaugusel elava Laine Topsi sõnul auk aga suureneb ja läheneb tasapisi elumajale. Laste ja loomade auku sattumise pärast mures oleval perenaisel on vaid üks soov.

"Et auk kiiresti kinni saab. Ta on alt tühi ja muudkui vajub ja vajub. Alguses oli ta meeter korda poolteist suur ja nüüd on nii suur nagu ta praegu paistab," rääkis Tops.

Käimasolev kaevandusalade uuring peaks selgust tooma ka selleles, mida teha nõukogude ajal kaevanduse peale rajatud Kohtla-Järve linnajaoga.

Aastakümneid Virumaa kaevandusšahtide olukorda uurinud Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu rahustab, et ükski maja šahti ei kuku.

Samas möönab ta, et nende peale ehitatud majad vajuvad ning tuleb tegeleda majale tekkivate pragude parandamisega.

"Majad ei kuku kokku, nad lihtsalt veidike pragunevad, seinad liiguvad, kuid mingit ohtu ei ole," kinnitas ta.

"Aga jah, viimasel ajal on sagenema hakanud juhtumid, kui õhukaevud, kui surfid on kukkunud. /.../ Ilmselt peab keskkonnaministeerium kaardistama need kohad, mis võivad lahti kukkuda, et leida need surfid, mis pidi suletama, kuid suleti halvasti, et 20-40 aasta pärast need kukuvad sisse," rääkis Reinsalu.

Ta lisas, et suurem osa Ida-Virumaa kaevandusalast on täitmata.

"Kuid kuni 30 meetri sügavuseni kaevandatud ala ei kuku eriti sisse, aga kui kaevandus on sügavamal kui 30 meetrit, näiteks Estonia kaevandus on juba 60 meetri piirmail, siis seal aeg-ajalt juhtub, et kukub sisse, maapind vajub kuni paari meetri ulatuses. Siis fikseeritakse see kui lokaalne maavärin," selgitas Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: