Riik otsib ohutut kohta kohtupsühhiaatria ekspertiisi keskusele ({{commentsTotal}})

Jüri Saarma teos.
Jüri Saarma teos. Autor/allikas: osta.ee/raamaturinglus

Riik otsib ohutut kohta, kus vägivallakuritegudes kahtlustatavatele kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teha, sest tavahaiglad pole selleks piisavalt turvalised.

Kui inimene tabatakse vägivallakuriteolt ning on võimalus, et kuriteoni viis psüühiline häire, on asjaolude selgekstegemiseks tarvis kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi.

Taoline, pikaajalise jälgimisega ekspertiis võib kesta kuni kuu aega. Isegi, kui on selge, et inimest vaevab raske vaimuhaigus, ei tohi talle jälgimise ajal ravimeid anda.

Riigi ees seisab aga juba kaua aega lahendamata küsimus, kus peaks selliseid inimesi hoidma.

Seni on neid muu hulgas saadetud Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Kuid kuriteos kahtlustatavad ja ravimiteta inimesed võivad nii personalile kui teistele patsientidele ohtlikud olla.

"Meil on olnud haiglastes juhtumeid, kus sellised inimesed on olnud kaaspatsientide vastu kaunis agressiivsed. Oleme kursis ja probleemi justiitsministeeriumiga arutanud, aga õigusloomeliselt ei ole sellega kuhugi jõudnud," rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Ingrid Ots-Vaik.

Kui inimene vahi alla võetaks, mitte ei paigutataks haiglasse, peaks ta minema arestimajja ning hilisem jälgimine võiks toimuda Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Tihtilugu seda aga ei tehta.

Võimalusi olukorra lahendamiseks on ise-enesest mitmeid. Üks kallim kui teine. Ingrid Ots-Vaik toob näite Rootsist. "Seal oli üks ekspertiisiosakond tehtud raviteenuse osutamisest eraldi. Seal oli viis kohta ja terve meeskond peal, kes tegeles patsiendi jälgimisega."

Sarnane võimalus võiks ju ka meil olla, ja kui justiitsministeerium regionaalhaigla murekirjale vastas, anti selleks ka lootust.

„Hea meel on teatada, et koostöös sotsiaalministeeriumiga on väljatöötamisel lahendus, mille kohaselt saab Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust Jämejalas lisaks psühhiaatrilisele sundravile ja kohtumäärusega erihoolekandele ka kohtupsühhiaatria ekspertiisi keskus.

Ingrid Ots-Vaik nii optimistlik pole: "See on praegu lihtsalt uitmõte, üks plaanidest, mis on olnud kõne all."

Kiirema lahenduse saaks Tartust. Prokuratuur taotleks inimese vahi alla võtmise, kohtuekspert teeks esmase hindamise arestimajas ja kui on vaja pikemat jälgimist toimuks see Tartu vangla psühhiaatriatalituses. Aga miks seda siis praegu ei tehta?

"Mugavus, sõna otseses mõttes. Kui tegu on toime pandud Tallinnas, uurimine toimub Tallinnas ja inimest on kinni vaja hoida Tartu vanglas. Menetleja peab siis ju sõitma Tartusse," ütles Ots-Vaik.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: