Anvelt pole mupole jõukasutamise õiguse andmise kava maha matnud ({{commentsTotal}})

Aivar Toompere
Aivar Toompere Autor/allikas: Siim Lõvi

Ehkki plaan anda kohalike omavalitsuste korrakaitsjatele jõukasutamisõigus pole rohkem kui poole aastaga valitsusse jõudnud, loodab siseminister eelnõuga edasi liikuda.

Esimesed munitsipaalpolitseinikud hakkavad uute võimaluste tarbeks peagi ka väljaõpet saama, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mõtte, et kohalike omavalitsuste korrakaitsjad võiksid saada õiguse jõudu kasutada, käis siseministeerium välja juba läinud suvel.

Toonane siseminister Hanno Pevkur ütleb nüüd, et tema ise ideed anda kohalikele korrakaitseüksustele rohkem õigusi inimeste põhiõiguste piiramisel ei toetanud, kui see ametnike tasandil lauale pandi. "See on väga tõsine põhiõiguste riive ja siin peab jääma jõumonopol politsei kätte," ütles Pevkur.

Mõte elas aga edasi ja kui siseministeeriumi juhtimise võttis üle sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, hakati mõtet tasapisi eelnõuks vormima.

Tänavu aasta algul jõudis eelnõu esimesele kooskõlastusringile. Pärast pikka avalikku arutelu, tuli hoogu pisut maha võtta.
Nimelt teatas justiitsminister Urmas Reinsalu, et tema eelnõud ei kooskõlasta. Ning ehkki esimesel juunil pidi plaan minema valitsuse lauale, tegelikult see sinna ei jõudnudki. Siiski pole siseministeerium mõttest loobunud.

"Me peame edasiliikumiseks leidma rohkem konsensust ja vastama kõigile küsimustele veel täpsemalt, mis võib-olla esialgselt tundus, et meil on vastused olemas. Me oleme justiitsministriga kokku leppinud, et me ei torma," selgitas Anvelt.

Sisuküsimustest toob Anvelt muu hulgas välja selle, kuidas kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikke kontrollitakse. Ehk missugune on kohaliku omavalitsuse ja missugune riigi vastutus, et ametnik oma töös ja vajadusel ka jõukasutamisel kõiki reegleid täidab.

Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et ametnike üle peaks toimuma riiklik haldusjärelevalve. Siseministeerium ettepanekut esialgu ei arvestanud, ning rõhus võimaliku kannataja õigusele ametniku peale kaevata.

"Väga oluline küsimus, mida kevadine eelnõu ei lahendanud, on küsimus vastutusest ja järelevalvest," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Sest ütleme, kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse vastutus realiseerub poliitiliselt volikogu tasemel. Sellest kindlasti ei piisa. Ei ole võimalik sisuliselt edasi liikuda, kui seda küsimust ei ole lahendatud. Riik saab küll teatud üksikülesandeid jõu kasutamisel välja delegeerida, aga ta peab selge, väga jäiga järelevalveliini," lisas ta.

Ühtlasi nõustub Reinsaluga, et koos vastutusahelaga võiks käia ka otsustusahel. Ehk siit tõuseb küsimus, kas kohaliku omavalitsuse korrakaitseorgan peaks ikka alluma omavalitsusele või hoopis politseile.

"Ma arvan, et täiesti vabalt võib kõne alla tulla ka see, et kui kohalik omavalitsus soovib mingeid korrakaitselisi teenuseid täidetaks, siis sõlmitakse haldusleping riigiga. Ja riigi teenistusala politseiametnikud realiseerivad seda. Ega meil ole vaja ehitada paralleelarmeesid. Päeva lõpuks on kõik üks maksumaksja ressurss," sõnastas Reinsalu.

Niisiis arutelud selle üle, kas kohalike omavalitsuste ametnikud võiksid saada õiguse jõudu kasutada, kestavad tõenäoliselt veel mõnda aega.

Tallinna munitsipaalpolitsei aga seab ennast seadusemuudatuse ootuses valmis, kinnitas munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere.

"Järgmise kuu lõpus peaks siseakadeemias algama kursus meie ametnikele. Ja pärast selle kursuse lõpetamist saab osa meie ametnikest viienda kutsekvalifikatsiooni, mis annab neile ka õiguse tulevikus iseseisvalt töötada ja ka vahetut sundi kasutada, kui seadusandja soov selliseks kujuneb," ütles Toompere.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: