Iseteeninduskassad toidupoodides töökäsi veel välja ei tõrju ({{commentsTotal}})

Toidupoodide iseteeninduskassad on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud ja ostude eest tasumisel eelistavad kliendid järjest enam just ekspresskassat. Töökäte puudusest hoolimata suuremad jaeketid inimeste asendamist ainult masinatega ei kavanda.

Suuremates toidupoodides eelistab tavakassa asemel iseteeninduskassat kasutada umbes iga neljas või viies ostleja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Iseteeninduskassad on järjest rohkemates poodides ja viimastel aastatel võtavad need tavakassadega võrreldes endale ka üha laiemaid alasid.

"Me võime öelda, et iga neljas klient sooritab ostu SelveEkspressi kassas ja kohati võib olla SelveEkspresside osakaal 50 protsenti meie ostudest," selgitas Selveri arendusdirektor Agi Metsandi.

Töökäte puudus kaupluste väitel otseselt inimesi robotitega asendama ei pane.

"Tööjõuturul on juba päris mitu aastat väga raske seis ehk töötajaid on puudu. Me võtaks täna kohe Rimisse tööle rohkem kui sada inimest. Seetõttu on ka raske öelda, kuidas see iseteeninduskassade vastuvõtt on mõjutanud," rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

"Kassapidajate arv ei vähene ja ei ole vähenenud selle aasta ja pooleteise jooksul mitte ühegi võrra. Pigem on see, et iseteeninduskassa aitab, leevendab klienditeenidajate koormust," ütles Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Kui mitmes Maxima kaupluses saab hommikul ja õhtul mõned tunnid ostude eest tasuda vaid iseteeninduskassas, siis Prisma toob välja, et suurem osa nende klientidest eelistab siiski tavakassasid.

"Ekspresskassad nagu nimigi ütleb on mõeldud väikeste ostude jaoks. Ja seetõttu me tavaklient, kelle ostukorvid on suuremad, kasutab meil tavakassasid," rääkis Sikupilli Prisma juhataja Marge Lasn.

Lähiaastatel ainult iseteeninduskassadele üleminekut toidupoed ei planeeri. Küll aga tahetakse laiendada maksevõimalusi.

"Ma seda lähiaastatel veel ei prognoosi, et need alad väga palju kasvavad, sest on väga suur hulk inimesi, kes tahavad personaalset teenindust," ütles Katrin Bats.

"Selveri kliendid on üldjuhul kaardimaksega ja väga väike osakaal on täna sularahas. Järve Selveris on kasutusel pilootprojekt sularahamaksega. Testime seda," selgitas Agi Metsandi.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: