Külli Taro: autoaknast kohalikku elu ei näe ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler tutvustas teisipäeval riigikogu ees ülevaadet aasta jooksul tehtud tööst. Tähelepanu väärivaid teemasid leidub ülevaates kuhjaga. See raport on nagu kogum teateid tegelikkusest. Kirjeldused probleemidest, mis inimestele tegelikult muret tekitavad. Koos põhjendatud arvamusega, kuidas põhiseaduspäraselt lahendusi leida.

Nagu näha, pole õiguskantsleri kantseleil vaja enda olulisuse tõestamiseks tööd välja mõelda. Lahendamist ootavaid päriselu küsimusi on töölaud täis.

Valimiste eel tuletas õiguskantsler meelde, et kohalikel valimistel riigivõimu ei teostata. Kohaliku võimu teostamine on kohaliku kogukonna valik selle suhtes, kes hakkab otsustama avaliku ruumi ja kohaliku kogukonna rahade kasutamise üle. Õiguskantsler rõhutas, et tõsine küsimus on see, kas kandidaat on seotud kohaliku kogukonnaga ja kas ta tunneb kohalikke olusid. Omavalitsuste ülesanded on ju suuresti seotud meile kõige lähema füüsilise ruumiga (planeeringud, teed, tänavad, valgustus ja heakord), igapäevaste teenustega (veevarustusest huvihariduseni) ning nende märkamisega, kes abi vajavad (erinevad sotsiaalteenused).

Kui õiguskantsleri mõtet laiendada, võiks volikogu liige (aga miks mitte ka linna- või vallavalitsuse liige), kes kohalike elu reeglid kehtestab ja raha jaotuse otsustab, ise ka nende reeglite ja otsuste järgi elada. Nii tunnetataks kõige paremini tehtud valikute mõju.

Vahel saadetakse erakondade liikmed aga kandideerima hoopis omavalitsusse, kus nad pole kunagi pidevalt elanud, töötanud ega kavatse seda ka lähiajal teha. Ma saan aru sellest poliittehnoloogiast, mille järgi otsustatakse, kes kus kandideerib. Ent paratamatult meenutab selline tuntud nägude vahel valimisringkondade ära jagamine justkui feodaalkorras vasallidele maade andmist.

Raske on seada ühest kriteeriumit, mille järgi inimene on kohalike küsimuste üle otsustamiseks piisavalt hästi sealsete oludega kursis. Ideaalis võiks kandidaat muidugi nii elada kui töötada samas omavalitsuses. Tänapäeval pole aga haruldane, et inimestel on mitu elukohta, mitu töökohta ja toimetatakse korraga mitmes omavalitsuses.

Igal juhuks võiks volikokku püüdlev kandidaat igapäevaselt jalgsi, ratta, lapsevankri või rulaga avalikus ruumis liikuda, kasutada ühistransporti ning tarbida kohalikke teenuseid. Vaid nii näeb tegelikke probleeme. Valimiseelsel ajal elanikega kohtumistel kuuldu ei asenda seda isiklikku igapäevast kogemust ja tunnetust.

Ma ei tea, kas see on lihtsalt ilus legend, aga esimese ilmasõja eelne väga edukas ja edumeelne Pärnu linnapea Oskar Brackmann olevat iga päev linnas ringi jalutanud. Tema jalutuskepi otsas oli kuulu järgi spetsiaalne ora, millega sai ühtlasi maas vedelevat prahti hõlpsalt ära koristada.

Paar suve tagasi aitasin Arvamusfestivalil modereerida ühte paljudest haldusreformi aruteludest. Sissejuhatava küsimusena paluti esinejatel öelda, millist omavalitsust peavad nad oma koduomavalitsuseks. Tänane Tallinna tegevlinnapea vastas kiirelt ja siiralt, et tema koduomavalitsus on Põltsamaa. Ka kohtu all olev valitud linnapea ei ela ju tegelikult Tallinnas.

Omavalitsuse volikogu, aga miks mitte ka valla- või linnavalitsus, ei peaks olema üksnes töökoht, kuhu hommikul autoga ukse ette reserveeritud parkimiskohale vuratakse ning niipea kui töised kohustused lubavad, ruttu mujale koju kihutatakse. Vaid autoaknast ümbrust vaadeldes mugavat elukeskkonda ei ehita.

Kokkuvõttes on muidugi iga valija vaba otsus, keda kohalikku volikokku enda huve esindama valida. Südametunnistuse järgi tehtud otsus ei saa olla vale. Peaasi, et valituks osutunud oma tööd ka südamega teevad. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: