Käest-kätte autorendi puhul ei saa ebameeldivusi välistada
Jagamismajanduse platvormid annavad autoomanikele võimaluse oma sõidukit rendile andes lisatulu teenida, kuid halbade kavatsustega kliendi puhul võib vara väljarentija halvemal juhul sattuda aeganõudva kohtuvaidluse keskmesse.
Nii nagu korteriomanikud saavad oma elupinna ajaks, mil seda ise ei kasuta, Airbnb kaudu teistele inimestele välja rentida, on ka autoomanikel võimalus sõiduki eest lisaraha teenida.
Eestis pakub sellist võimalust Autolevi portaal, mis reklaamib, et omaniku ülesanne on auto üle anda ja vastu võtta, muu protsessi korraldavad aga nemad.
Paraku kaasnevad sellise tegevusega riskid. ERRile jagas oma kogemust tartlane, kes oma autot Autolevi kaudu rendile anda pakkus. Ta sai portaalist teate, et sõidukit soovitakse rentida ja kinnitas nõusoleku. Pool tundi enne rendiaja algust oli aga makse laekumata ja süsteem tühistas tellimuse.
Siis tegi sama huviline uue katse, pannes rendiaja alguse tunni võrra hilisemaks ajaks. Autolevi lehel oli kasutaja märgitud rohelise värviga, mis tähendab, et tegu on usaldusväärse kliendiga. Omanik andis uuesti nõusoleku, kuid makse jäi samamoodi toimumata.
"Siis saatis rentija mulle Facebooki kaudu sõnumi, et makse ei õnnestu ja ta võib sulas maksta," meenutas autoomanik. "Ja siit saigi alguse juhtum, kus Autolevi ei puutunud enam asjasse: mees tuli, maksis ühe päeva rendi eest ja lahkus sõbralikult mu autoga".
Edasine läks aga hoopis teistsugust rada kui autoomanik ette kujutas: rentnik ei tagastanud autot kokkulepitud ajal ning tunnistas telefonis, et sõitis Riiga kasiinosse, kuna Eestis kehtib talle kasiinokeeld.
Tühja bensiinipaagiga auto tõi ta omanikule tagasi alles mitmeid päevi hiljem ning kuna oli kogu raha maha mänginud, jäi ka lisandunud rendipäevade eest võlgu.
Kasiinosõltlast taustakontroll ei paljasta
Autolevi tegevjuht Martin Malm ütles ERRile, et portaal on asutatud just selle eesmärgiga, et sõidukit saaks välja rentida usaldusväärses keskkonnas. Tema sõnul oleks kirjeldatud juhtumit aidanud vältida see, kui rentimine oleks siiski portaali kaudu vormistatud.
"Autolevis tehingut vormistades on autoomanik lepinguliselt kaitstud. Juhul kui autot ei tooda õigeaegselt tagasi, siis selleks, et seda oma valdusesse tagasi saada, ei ole vaja minna kohtusse," selgitas ta.
Neli aastat tegutsenud Autolevil on Malmi sõnul üle 17 000 kasutaja ning kuus toimub 300-600 tehingut. Oma veebilehel lubab ettevõte, et süsteem kontrollib uue kasutaja liitumisel põhjalikult tema tausta ning ühtki ebausaldusväärset isikut seda kasutama ei lubata.
Taustakontroll hõlmab päringut avalikest andmebaasidest nagu maanteeameti ja kohturegister ning Google'i otsingumootor, kuid kõiki meetodeid Malm avaldada ei soovinud. Samas möönis ta, et hasartmängusõltlaste register ei ole avalik ja Autolevi sellele ligi ei pääse.
"Sellist liiki sõltuvuse seostamine autorenditehinguga oleks ka mõneti meelevaldne," lisas ettevõtte tegevjuht. "Autolevi kasutab oma klientide õiguste kaitsmiseks kõiki seadusega ettenähtud ennetusmehhanisme, kuid lõppkokkuvõttes on tegemist siiski kahe eraisiku vahel sõlmitava tehinguga, kus Autolevi on vaid vahendajaks. Seetõttu teeb lõpliku otsuse siiski autoomanik".
Malm märkis, et kui rentija tekitab autoomanikule kahju, peab ta selle hüvitama täpselt samadel alustel, nagu see käib kõigis teistes Eesti rendiettevõtetes.
Probleemseid tehinguid on väike protsent
"Autolevis tehtud tehingute puhul on autoomanik kaitstud õiguspärase lepinguga, mis on hiljem aluseks kõikidele nõuetele. Kui rentija eirab tema vastu suunatud nõudeid, blokeerime tema kasutaja ja kasutame teisi meetmeid tema korrale kutsumiseks, näiteks maksehäire sisestamine," kirjeldas tegevjuht.
Suurema kahju puhul nõustab ettevõte tema sõnul autoomanikku ja annab suuniseid kohtusse pöördumiseks. Tegu on tsiviilvaidlusega ja omanik saab nõu jagamisteenust pakkuva ettevõtte partnerist advokaadibüroolt. Vajadusel kaitseb büroo klienti turutingimustest soodsamalt.
Malm ütles, et erimeelsusi on ette tulnud, aga kõigist tehingutest moodustavad need umbes 0,5 protsenti. Kasutajatele pakutakse ka inimeselt-inimesele autorendi kindlustust, mis katab kahjud ka siis, kui rentinud isik on avarii põhjustamises süüdi.
Kuna autoomanikud ja rentijad jätavad pärast sõitu üksteisele tagasisidet, siis selle abil saab Malmi sõnul samuti hea ja vahetu ülevaate, millise inimesega tegu.
Politsei ei tõtta kriminaalmenetlust alustama
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson ütles, et politseini jõuavad autorendiprobleemid reeglina seoses juhtumitega, kus renditud on omaalgatuslikult mõne portaali kaudu.
"Autolevi osas ma ei mäleta ühtegi probleemi varasemast ajast, aga on olnud seda, et inimesed ise on Kuldses Börsis, Soovis või Okidokis kuulutanud, et rendivad sõidukit. Seal on küll olnud nii, et on kokku saadud suvalisel tänavanurgal, valimata kohta, kontrollimata isikuandmeid. Taustakontroll on täiesti tegemata ja on antud täiesti suvalise inimese kätte sõiduk, isegi tagatisraha oli minimaalne," kirjeldas ta.
Seejärel on sõiduk mõneks ajaks kadunud ja omanik politseisse pöördunud. Lõpuks aga ilmneb, et rentinud isik on purjus peaga kinni peetud või on sõiduk maha jäetud vms.
"Nii et rendisõidukite tähtajalise tagastamise küsimus on politsei jaoks sellise tähelepanu all, et me päris kinnisilmi kriminaalmenetlust ei alusta, sest reeglina suurema osa puhul - julgen väita, et isegi üle 90 protsendi - on auto tagastatud," tõdes Jervson.
Ta lisas, et tugevamad autorendifirmad jälgivad korralikult tausta ja ei tee järeleandmisi, kui klient näiteks krediitkaardiga maksta ei soovi.
"Nad on hästi kindlad, teavad, mis on riskid, ja tahavad kindla peale välja minna, et sõiduk tuleb tähtajaks tagasi," rääkis varavastaste kuritegude talituse juht.
Probleeme tekib tema sõnul just eraisikutel, sest neil pole kogemust ega aega tausta välja uurida.
"See juhtum siin tundub samamoodi, et kui rendileandja oleks kindlameelselt hoidnud reeglitest kinni, siis ei tekiks ka kellelgi ahvatlust," kommenteeris Jervson autoga Riiga sõitnud kasiinosõltlase juhtumit.
"Võib-olla pole ahvatlus ka planeeritud, juhtus rentimise käigus, miks olid mingid asjaolud, miks ta ei saanud autot tagastada ja tagastab hiljem. Aga kui tahtlust pole, kolmandale isikule pole edastatud ega müüdud seda autot, nii et see on valdusest välja läinud, siis politsei omastamist ei näe, pigem on tegu lepingu rikkumisega," nentis ta.
Suurimad ohud kaasnevad välismaalasest rentnikuga
Jervsoni sõnul soovitab ta, et rendile antavasse sõidukisse tuleks kindlasti paigaldada GPS-seade ja sellest ka klienti kohe teavitada. Sel juhul loobuvad halva plaaniga rentijad sellest juba eos.
Alati tuleks küsida tagatisraha ning samuti on turvalisem, kui rentnik maksab kaardiga. Lisaks maandab riske kaskokindlustus.
Kui auto on juba rentnikuga teise riiki sõitnud, siis saab omanik selle tagasitoomisega seotud kulud hiljem kohtu kaudu välja nõuda.
"Sajaprotsendilist garantiid ei saa ju keegi kunagi anda," ütles politsei esindaja. "On ka kelme, pettureid, kes muudavad nime, aga isikukood jääb ju samaks. Ma ei välista, et sellised lipsavad läbi, aga kui teha kas või see minimaalne protsess, et sa püüad vähemalt nad välja selekteerida, on see suur asi".
Jervson lisas, et suuremad ohud seostuvad välismaalastest autorentijatega. Viimasel ajal on ette tulnud juhtumeid näiteks Valgevene ja Venemaa kodanikega. Üle piiri tulevail spetsialiseerunud gruppidel hoiab politsei teravamalt silma peal.
Kui renditud auto saab valesti parkimise või kiiruseületamise eest trahvi, siis kaitseb selle eest tagatisraha, millest need summad saab vaha võtta. Samas tulevad trahviteated mõnikord tagasiulatuvalt ja seetõttu on risk Jervsoni sõnul olemas.
"Aga kui on tasutud krediitkaardiga, panga kaudu, annab see väikse garantii. Pärast kohtu uksi kulutada on kulukas ja seda ei taha ilmselt keegi. Aga kui natuke rohkem maksta kindlustuse eest, saada krediitkaardiga deposiiti, siis ei tule sinna ka igasugu õnneotsijad," jagas politsei esindaja soovitusi.
Autolevi tegevjuht Martin Malm rääkis, et kui nende kaudu renditud auto on trahvi saanud, siis kiiruskaamera trahvide puhul saadab politsei autoomanikule trahviteatise, kus on lisavorm, mis tuleb täita, kui sõidukit juhtis keegi kolmas. Seejärel edastab politsei trahvi sõidukit tegelikult juhtinud isikule.
Toimetaja: Karin Koppel