Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses ({{commentsTotal}})

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.
OpenGov tegevjuht Zachary Bookman. Autor/allikas: Anette Parksepp/ERR

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Ajal, mil andmed muutuvad üha enam kättesaadavaks ning Euroopa Komisjon on tulnud välja eelnõuga isikustamata andmete vabaks liikumiseks üle liikmesriikide piiride, ei oska ega soovi valitsused neid andmeid just kuigi palju poliitikas kasutada, tõdes OpenGovi tegevjuht Zachary Bookman ERRile antud intervjuus.

Valitsusasutuste kogutud andmed on pahatihti vigased ning seetõttu otsustatakse kodanike raha juhtida võimalikult varjatult. Samas pole ka Exceli tabelitesse koondatud avalikud andmed kodanikele alati arusaadavad.

Kuigi OpenGov Eestis tegutseda ei plaani, leiavad nad, et ettevõtte lahendatavad probleemid on universaalsed ja lahendused võivad anda mõtteainet ka välismaistele riigiasutustele.

Kellega te koos töötate? Ma saan aru, et te töötate USA valitsusasutustega, aga neid on seal vist pisut rohkem kui Eestis. Nagu te oma ettekandes ütlesite, siis teil on 80 000 valitsusasutust - isegi Golden Gate Bridge'il on oma valitsus!

Me alustasime OpenGoviga viis aastat tagasi ja ehitasime tarkvara spetsiaalselt ja üksnes osariikidele ja kohalikele omavalitsustele. Me töötame Ameerika Ühendriikides, kus on üle 1500 valitsusasutuse, kes kasutavad mingit versiooni meie tarkvarast.

Mis need lahendused siis täpsemalt on, mida te valitsusasutustele pakute?

Eelarve koostamine, tulemuslikkuse mõõtmine ja avatud andmed on kolm lahendustepaketti, mida me osariikidele ja kohalikele omavalitsustele pakume. Kui sa juhid valitust, siis sa teenid tulu ja püüad välja mõelda, kuidas kulutada seda kaupadele ja teenustele, kogukonnale. Selleks planeerimiseks või eelarve tegemiseks on meil terviklahendus, mis ühtlustab kogu protsessi, säästab tohutult aega ja aitab eelarvet koostada avatumalt, koostööpõhisemalt ja kaasavamalt.

Kui sa kulutad raha, siis on vaja seda jälgida ja tulemuslikkust analüüsida. Meie kujutluses oled sa teadmistepõhine töötaja valitsusasutuses, tuled tööle ja sinu ette ekraanile on laotatud värsked andmed, mis tulevad su põhilistest haldussüsteemidest. Sa saad jälgida oma peamisi tulemusnäitajaid vastavalt sihtidele ja eesmärkidele ja juhtida oma valitsust tõenditel põhinevate otsustega.

Kuna sa oled valitsusasutus, siis sa pead oma tegemisi kommunikeerima, sa pead oma kodanikke kaasama ja meil on terve rida avatud andmete, finantsilise läbipaistvuse ja kodanike kaasamise tööriistu, mis aitavad oma kogukonna usaldust kasvatada ja visandada välja viimne kui üks oma priorieetidest. Sa saad tagasisidet, nii et sa saad selle põhjal alustada uut eelarveperioodi ja teha uuesti läbi kogu protsessi.

Aga miks neid lahendusi vaja on? Juba praegu on valitsustel ju mingid vahendid, kuidas eelarveid koostada. Miks Exceli kasutamine ei sobi?

Jah, 82 protsenti USA valitsustest ja ilmselt sarnane protsent välismaal, võib-olla isegi suurem, teeb oma eelarved Microsoft Excelis. Nagu te teate, siis neil asutustel on eraldi haldussüsteemid, mida nad kasutavad raamatupidamiseks ja arvete esitamiseks ja lubade andmiseks ja personalijuhtimiseks.

Tõepoolest, see ongi meie väärtuspakkumise tuum: kui sa juhid valitsust, siis sul on ilmselt kümneid ja kümneid selliseid haldus-tarkvarasüsteeme. Ja sa ei näe üheski neist andmeid, sest need süsteemid ehitati generatsioon tagasi ja mõnel juhul kaks generatsiooni tagasi. Kui on vaja töödelda tehinguid, laekumisi ja tasumata makseid, palgaraha ja muud sellist, siis täidavad need süsteemid oma eesmärki täiesti normaalselt, aga nad ei võimalda teha strateegilisi otsuseid ametnikuna või rahvaesindajana. Need ei võimalda mõista, kuidas su valitsus töötab ega teha karme kompromisse, mida on poliitikas vaja teha.

OpenGov on kõikide nende süsteemide kohale ehitanud pilvesüsteemi, nii et nende välja rebimise ja asendamise asemel lukustame me andmed nendest süsteemidest lahti, struktureerime andmed OpenGov pilves ja muudame need oma rakendustes kättesaadavaks, nii et sa saad tegeleda tähtsamate tööülesannetega ning juhtida tõhusamat ja vastutavamat valitsust.

Aga kuidas kodanikud sellest kasu saavad? Kuidas nad neile andmetele ligi pääsevad? Kas inimene saab näiteks tänaval kõndida ja mõelda: "Okei, ma tahan teada, kui palju see valgusfoor maksis ja kui palju selle tänavaaugu lappimine maksis"?

Terve süsteem on ehitatud sisemise ja välimise läbipaistvuse võimekustega. Iga eelarve, mida sa koostad, iga aruanne, mille sa lood, võib jääda üksnes valitsuse sisse. Sa saad seda jagada oma ametnikega või jagada seda terve maailmaga. Nii et see on tõesti valitsuste otsustad, aga on julgustav näha, et sajad ja sajad valitsusasutused terves riigis jagavad kodanikega suurtes kogustes andmeid kõikvõimalikel teemadel ning avaldavad paljusid süvaanalüüse, alates politseinike ületundidele kulutamisest kuni liiklusintsidentide, ebaturvaliste hoonete lammutamise ja muu selliseni.

Kas te saate mingeid näiteid tuua, kuidas te neid andmeid visualiseerite või muudate neid inimestele arusaadavaks? Eelarved on ju juba praegu kättesaadavad, aga probleem on pigem selles, et kõik ei oska neis orienteeruda.

Enamikku andmestikest jagatakse Excelis või CSV või PDF-formaadis, mis pole kuigi kasutajasõbralik ja osadel juhtudel pole see ka masinloetav. OpenGov võimaldab andmetega lugusid rääkida, jagada diagramme ja graafikuid ja pilte, et panna andmed konkteksti ja panna need elama. Nii et see võimaldab saada raamatupidaja tasemel kvaliteedi ja kodaniku tasemel arusaadavuse.

Me tegime just avatud andmete platvormi Bostoni linnale, mida peetakse kõige eeskujulikumaks avatud andmete platvormiks terves riigis. Neil on tohutu valik andmestikke, aga need on ühtlasi ka kureeritud, neid saab otsida, alla laadida, neid saab ise analüüsida, nende peale ehitada, neid jagada.

Meil on teisi valitsusi, kes kasutavad loo jutustamise võimalust, kes esitlevad oma tulemuslikkust mõõdikutega. Ohio osariik ostis näiteks meie finantsläbipaistvuse tarkvara litsentsi kõikidele valitsusasutustele osariigis. Nüüd on seal üle tuhande valitsusasutuse, kes on terve oma raamatupidamissüsteemi andmestiku visanud OpenGovi ja teinud selle tervele maailmale kättesaadavaks. Riik brändis selle programmi nimega ohiocheckbook.com ja seni läbipaistvuselt riigis 46. kohal olnud osariik tõusis kaks aastat järjest esimeseks.

Võtame siis näiteks Bostoni – mis on mõned konkreetsed näited, millist informatsiooni sealsed inimesed lihtsasti järele vaadata saavad?

Nad saavad infot eelarve kasutamise kohta, nad saavad infot jalgrattaliikluse surmade kohta, nad saavad informatsiooni telefonikõnede statistika kohta, kus inimesed on teatanud valitsusele lõhutud asjadest nende kogukonnas. Need on kolm lihtsat näidet.

Kui palju inimesed nende andmete vastu päriselt huvi tunnevad, mis neile OpenGovi kaudu kättesaadavad on?

See varieerub väga suuresti. Üks peamisi probleeme sellega, mida me kutsume mõnikord "Data 1.0" – tõepoolest see eelmise generatsiooni andmestik viie või kaheksa aasta tagusest ajast – need andmed olid mustad.

Mida see tähendab?

See tähendab, et kui on kaart selle kohta, kus asuvad kõik tuletõrjejaoskonnad, siis üks tuletõrjejaoskond asub Vaikses ookeanis. Andmed ei ole puhtad, need ei ole loogilised. Teine probleem on see, et inimesed tihtipeale ei vaata andmeid, nad tahavad oma igapäevaelu elada ja teiste asjadega tegeleda. Nii et valitsused muretsevad nüüd selle eest, et andmeid kataloogida, andmeid puhastada, teha neid kasutuskõlblikumaks nii kodanikele kui ametnikele.

Teiseks peavad nad enda tegemisi turundama ja näitama, nad peavad seda kasutama oma avalikus töös ja kaasamises. Meil on palju valitsusi, kes korraldavad nüüd oma nõukogu kohtumisi, oma juhatuse koosolekuid OpenGoviga ekraanil, nii et nad näitavad päriselt toorfakte, andmeid, samal ajal, kui nad selgitavad tuumprobleeme.

Nad tahavad tõsta  mingit maksu või tahavad rääkida eelarvekärpest, nii et nad saavad andmed ekraanile kuvada ja näidata ajalugu selle taga, saavad näidata, mis juhtub, kui teatud asju tehakse ja mis on võimalikud stsenaariumid. Sellega saab oma juhatuse vestlusse kaasa haarata ja kasutada andmeid paremate otsuste tegemiseks.

Osa andmeid hoitakse siiski salajasena: asutused kasutavad teie süsteeme, aga hoiavad andmed endale. Kas te saate välja tuua, mis on avaliku ja mitteavaliku andmete hulga osakaal?

Ma ei tea täpseid numbreid, kuid ma ütleksin, et sajad ja sajad valitsusasutused teevad OpenGovis oma kogukondade jaoks andmeid avalikuks. Aga nad teevad seda tihti järkjärgulisel moel, niimoodi, et nad saavad uue aruande ja nad on kindlad, et see on korraliku kvaliteediga, nii et nad võivad hakata seda avaldama.

Sinna läheb palju tööd, mida nad teevad sisemiselt. Noh, nad võiksid ju andmed kohe avalikuks teha, aga see võib olla segadusttekitav või sellel ei pruugi olla mõtet, nii et pigem mõeldakse: "Hei, me ei ole seda analüüsinud, see pole isegi valmis, teeme parem kindlaks, et me lõpetame oma juulikuu raamatupidamisarvestuse, enne kui me juulikuu aruande oma kogukonna jaoks avaldame." Nii et valitsused teevad OpenGovis palju tegevusi, analüüsivad teatud stsenaariume, aga nad ei pruugi seda kõike avalikuks teha, lihtsalt sellepärast, et see on nende igapäevatöö ja see pole valmis produkt.

Aga üha enam ja enam valitsusasutusi avaldab suures valikus andmeid, alates massaažisalongide sulgemisest kuni hirvede osakaaluni liiklusõnnetustes kuni mahajäetud hoonete sulgemise ja teiste selliste asjadeni, mis võivad teatud põhjustel olla asjakohased ühele-kahele kogukonnale, kuid on üllatavad paljudele teistele, kes pole seda võib-olla eriti suureks asjaks pidanud.

OpenGovi rahvusvaheliste tegevuste juht Simon Willis tõdes, et paljud valitsused ei soovi andmeid avalikuks teha, kuna nad kardavad, et kodanikud saavad teada, kuidas nad on kogu aeg tegutsenud. Samas on andmete üha avalikumaks muutumine tema hinnangul peatamatu protsess. Autor: Anette Parksepp/ERR

Kui lihtne või keeruline on teil olnud valitsustega koostööle saada? Kui tihti öeldakse teile, et ei, me ei soovi oma valitsust läbipaistvamaks muuta, minge minema?

Tarkvara ehitamine ja valitsustele müümine on äärmiselt rake, see on kõige raskem töö maailmas. Paljud valitsusasutused on meid siiski omaks võtnud, me sõlmime lepinguid mitme uue asutusega nädalas.

Teisalt, levinud vastuväited on: me oleme laostunud, meil pole raha, mida tehnoloogiale kulutada. Kui see on tõesti nii, siis ma ütleksin vastu, et teil ei ole oma vahendite tõhusa kulutamise prioriteedid paigas. Samas ma ka mõistan, et valitsuste eelarved on tõesti napid.

Teine vastuväide oleks, et mul on kiire, mul on nii palju teisi prioriteete, mul pole selle jaoks praegu lihtsalt aega. Kolmas oleks, et meie andmed on täiesti segamini, te ei saa aru, kui sassis me omadega oleme, te ei suuda iial meiega koos töötada. Mõnel juhul on see osutunud tõeks. Tegelikult peamiselt sellepärast, et nad olid ise juba käed üles tõstnud ja ei tahtnudki, et me nende probleeme lahendaksime.

See on huvitav asi, mida tunnistada: me oleme valitsemises nii halvad ja omadega sassis, et te ei suuda enam midagi paremaks muuta.

Jah, ja ma ei tee nalja. Me tegime pilootprojekti Detroiti linnaga, mis on suurim omavalitsuse pankrot ajaloos. See oligi põhimõtteliselt pilootprojekti järeldus: see tundub tore, aga me ei ole selleks valmis, palun vabandust, aga me ei suuda end kokku võtta. See oli väga valus, me kulutasime sellele lihtsalt nii palju aega ja nemad kulutasid ka. See oli selles mõttes väga kurb kaotus.

Kui palju teie süsteem valitsustele maksab?

See oleneb valitsuse eelarve suurusest ja toodete komplektist, mida nad soovivad. Nii et see võib ulatuda 10 000 dollarist aastas kuni miljoni dollarini aastas. Või rohkem.

Me liigume avatud andmete maailma poole, aga mis on teie hinnangul suurimad probleemid, mis takistavad endiselt andmete kasutamist paremate poliitikate tegemisel?

Ma arvan, et see on valituste juhtimisviis. Kultuuritavad, mis puudutavad uute tehnoloogiate kasutamist, vigade tegemist, uute asjade proovimist, isegi läbikukkumist. Kultuurilised väljakutsed on kõige suuremad.

Teine asi on raha kulutamine. Minu meelest on valitsustel kombeks maksta suuri rahasummasid kaua tegutsenud turuvalitsejatele, selle asemel et tutvuda uute ja ajakohasemate tehnoloogiatega, millega kaasneb suurem riskifaktor.

Mis on teie suurim edulugu? Te mainisite Ohiot – kas see ongi?

Meil on kujunemas palju edulugusid ja Ohio on kindlasti üks, mille üle me oleme väga uhked. Mõned suurimad edulood on aga hoopis väikestes kogukondades. Näiteks üks kogukond Californias kasutas meie süsteemi, et teha eelarves muudatusi ja palgata lisapolitseinikke seksuaalkaubanduse üksusse, et selle nuhtlusega võidelda. Nende jaoks oli tohutu võit, et nad suutsid üht oma olulisematest programmidest toetada ja teha raskeid otsuseid andmete põhjal, mida nad said OpenGoviga koguda ja analüüsida.

On eraldi probleemid protsessidega ja andmetega. Üks valitsusasutus teatas, et nad säästsid 50 protsenti ajast, mida nad kulutasid varem eelarve koostamisele. Nad jäid eelarve tegemise perioodil igal õhtul kella kümneni tööle ja kiskusid endal juukseid peast, üritades Exceli failidest eelarvedokumente valmistada. Lõpuks said nad oma eelarve valmis kuu aega enne tähtaega. See pole andmete probleem, aga see andis valitsuse kõige olulisematele ja kõrgematele inimestele võimaluse kulutada rohkem aega strateegiate ja poliitika peale, selle asemel, et vihtuda Excelis andmeanalüüsi teha.

Mis puudutab andmeid, siis me oleme avastanud valitsuste andmestikes palju anomaaliaid ja probleeme. Ohios leidsime tõendeid teesoolade kasutamise hinnakokkulepetest erinevates piirkondades. Me oleme avastanud märkimisväärseid vigu baassüsteemides, mida on aastaid kasutatud, nii et see on andnud valitsustele võimaluse neid vigu näha ja need ära parandada. Kujutage ette, et te teete aastaid tööd ja analüüse valede raamatupidamisandmete põhjal: "Vau, nüüd me oleme selle ära parandanud!" See ei ole miski, mida keegi tahaks panna ajalehe esiküljele, aga see lubab juhtida tõhusamat organisatsiooni – kõik tänu andmeanalüüsile.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: