ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa ({{commentsTotal}})

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

Kuigi sotside kampaania püüab seda usku valijatele siin Berliini tänavatel jätkuvalt sisendada, näitavad küsitlused midagi muud.

"Schulz tahtis rääkida ainult sotsiaalsest õiglusest, aga mitte teemadest, mis saksa rahvast huvitavad. Sakslased ei muretse sotsiaalse ebaõigluse pärast.
Nad muretsevad migratsiooni, põgenike, selle pärast kui turvaline riik on.
Ta ei puudutanud neid teemasid. Ja inimesed mõtlesid, et siis ta ilmselt ei ole see alternatiiv, mida me otsime," ütles ajalehe Die Welt vanemtoimetaja Robin Alexander "Aktuaalsele kaamerale.

"Et Angela Merkel poliitika on viimastel aastatel olnud liberaalne või isegi vasakpoolne, on sotsidel olnud keeruline kantslerit kritiseerida," lisas Alexander.

Kevadel ilmus Alexandril rändekriisi anatoomiat lahkav raamat. Vaid paari nädalaga müüdi seda 120 000 eksemplari ja see tõusis Saksa raamatumüügi edetabeli tippu. Ajakirjanik ütleb, et avatud uste poliitika oli näide kontrolli kaotamisest, mitte osa suurest plaanist.

"Nende valimiste iroonia seisneb selles, et Angela Merkel, kes on justkui stabiilsuse majakas, tegi üllatavaid asju, näiteks avas piiri miljonile põgenikule.
Ja kõik Saksamaal ei ole sellega leppinud. Aga Merkeli oponendid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised, ei tegele selle teemaga. Saksamaa piiride avamist põgenikele nähti rahvusvaheliselt kui moraalil ja humaansusel põhinevat otsust. Aga see ei olnud tegelikult otsus, vaid see lihtsalt juhtus nii," selgitas ajakirjanik.

Politoloog Gero Neugebauer ütles, et Merkel on rändekriisiga saadud tagasilöögist toibunud ja Saksamaa on muutnud kurssi. Valitsus lubab luua 50 000 uut politseiniku töökohta, et parandada sisejulgeolekut ja rahvusvahelist kaitset mittevajavad sisserändajad lubatakse saata koju tagasi.

"Merkel ütles, et teate, mina tulen toime kriisidega, mis ümbritsevad Saksamaad. Mina kindlustan inimeste elu ja töökohad. Ja ma ei ütle, kuidas ma selle saavutan. Aga te võite mind usaldada, ma tegin seda minevikus ja teen ka tulevikus," ütles politoloog.

"Merkel ütles, et mina tulen toime kriisidega, mis ümbritsevad Saksamaad. Mina kindlustan inimeste elu ja töökohad. Ma ei ütle, kuidas ma selle saavutan. Aga te võite mind usaldada, ma tegin seda minevikus ja teen ka tulevikus. Inimesed ei hääleta Merkeli poolt armastusest vaid turvatundest ja mugavusest," leiab väljaande exberliner kolumnist Konrad Werner.

Ta lisas, et Merkeli võlu seisneb selles, et inimesed ei taha poliitika peale mõelda. "Elu on niigi stressirikas, olgu meil Merkel, ta teeb seda, mis vaja. Merkeli võlu seisneb selles, et inimesed ei taha poliitika peale mõelda. Olgu meil Merkel, ta teeb seda, mis vaja."

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: