Birma sõjaväejuht süüdistab rohingjasid mošeeplahvatuses ({{commentsTotal}})

Aung San Suu Kyi.
Aung San Suu Kyi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Birma sõjaväejuht süüdistas laupäeval rohingja mässulisi Arakani osariigis mošee juures toimunud plahvatuses, samal ajal kui inimõiguslased süüdistavad sõjaväge põgenike tagasitee takistamiseks tulekahjude süütamises.

Birma valitsus teatas reedel, et Arakani osariigis, kust vägivalla eest on põgenenud sadu tuhandeid rohingja moslemeid, süüdati umbes 20 elumaja ning mošee lähedal korraldati pommiplahvatus.

Alles paari päeva eest kinnitas Birma liider Aung San Suu Kyi, et sõjaväe puhastusoperatsioon osariigis on lõppenud. Sõjaväe sõnul oli operatsioon suunatud rohingja mässuliste vastu, kes ründasid 25. augustil Birma politsei tugipunkte.

Vähem kui kuu ajaga on Arakani osariigist naaberriiki Bangladeshi põgenenud üle 430 000 rohingja.

Birma relvajõudude ülemjuhataja Min Aung Hlaing pani laupäeval Facebooki avalduse teatega, et rohingja mässulised paigaldasid reedel Arakani põhjaosas Buthidaungi linnas mošee lähedal plahvatanud isetehtud lõhkekeha.

Tema väitel üritavad mässulised kihutada kodudest välja umbes 700 külaelanikku, kes on veel Mi Chaung Zaysse jäänud. Analüütikute sõnul ei ole see usutav.

"Kuna meie külaelanikud ei taha kodudest lahkuda, õhkisid terroristid külarahva terroriseerimiseks palvuse ajal pommi," ütles sõjaväejuht.

"See on terrorirühmituse ARSA tegu," lisas ta. ARSA on rohingja mässuliste rühmitus, kelle rünnakud politseipostidele ajendasid sõjaväge vastuoperatsiooni käivitama.

Plahvatuses ei saanud keegi viga.

Kuna valitsus on tõkestanud juurdepääsu konfliktipiirkonnale, et ei ole poolte väiteid võimalik kontrollida.

Konflikti tõttu on piirkonnast lahkunud ka palju budiste ja hindusid, kuid inimõigusorganisatsioonide sõnul kinnitavad ülekaalukad tõendid, et sõjavägi kasutab mässuliste vastast operatsiooni süstemaatiliseks puhastustööks 1,1 miljoni rohingja hulgas.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP - BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: