Perearstid tahavad residentuuri pikendamist vähemalt nelja aastani ({{commentsTotal}})

Tallinna perearstide selts tahaks residentuuriaega pikendada.
Tallinna perearstide selts tahaks residentuuriaega pikendada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna perearstide selts leiab, et kui tulevased esmatasandi tervisekeskused pole pelgalt erialaarstidele saatekirjade väljastajad, tuleks peremeditsiini residentuuri pikendada vähemalt neljale aastale.

Seltsi juhatuse liige Andres Lasn kirjutas reedel sotsiaalministeeriumile, et Eestis on peremeditsiini eriala residentuuri kestuseks praegu kehtestatud kolm aastat, kuid selline spetsialiseerumisperiood seab liiga jäigad ajalised kriteeriumid õppestruktuurile.

„See omakorda realiseerub praktikas omakorda asjaoluna, et perearst-residendid viibivad enamikes haiglas sooritatavates õppetsüklites ainult ühe kuu,“ märkis Lasn.

Töösuhte alustamisel on tavapärane neljakuulise katseaja rakendamine, mille jooksul uus töötaja aklimatiseerub uue olukorraga. Kuigi perearst-resident ei sõlmi reeglina igasse uude osakonda saabumisel eraldi uut töölepingut, on sisuline olukord sama.

„Perearst-resident kui täiesti uus töötaja saabub uude osakonda, kus on uued inimesed, uued osakonna eeskirjad ja uus töökorraldus. Ent perearst-residendil pole neljakuulist katseaega, vaid hakkama tuleb saada kohe ja praegu,“ kirjutas Lasn.

See toodab väga palju frustatsiooni, nii perearst-residentides kui ka nende juhendajates, kelles on kõige kiuste siiski säilinud motivatsioon õpetada, leiab Lasn.

Tema hinnangul on sotsiaalministeeriumi järeldus, et kolmeaastane peremeditsiini residentuur täidab Eesti kontekstis eesmärke täielikult, pinnapealne  

„See tuleneb arvatavasti asjaolust, et sotsiaalministeerium ei suuda olla kõigi reaaleluliste probleemidega adekvaatselt kursis,“ lisas Tallinna perearstide seltsi juhatuse liige.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: