Kaljulaid Norra lehele: valitsustel on aeg tehnoloogiasse investeerida ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: ERR

President Kersti Kaljulaid ütles Norra suurimale lehele Aftenpostenile antud usutluses, et valitsustel on aeg hakata tehnoloogiasse investeerima, automatiseerides nii mitte ainult tervet rida tegevusi, vaid muutes kogu ühiskonda – nagu seda on tehtud Eestis.

"Valitsustel on viimane aeg kokku tulla ja tunnistada, et tuleb investeerida rahvale kasu toovasse tehnoloogiasse," rääkis Kaljulaid Aftenpostenile.

"See ei puuduta ainult protsesside automatiseerimist sarnaselt vabrikule, vaid kogu ühiskonna muutmist, nii nagu me oleme seda teinud Eestis. Üleminek digitaalsele ühiskonnale toimub võimu, majandussektori ja elanike koostöös."

Aftenposten kirjutab, et Eestit on digitaliseerimisel saatnud ülim edu – Eesti on läinud esimesena üle avalike teenuste digitaliseerimisele, kattes sellega nii tervishoiu- ja koolisüsteemi kui ka valimised. Aftenposteni hinnangul saab Eestis 99 protsenti avalikest teenustest interneti teel kätte.

"Digi-ID–ga, nii nagu meil see Eestis on, saab päästa elusid," ütles Kaljulaid ja nimetas just tervishoiusektorit digitaliseerimise mõttes oluliseks haruks.

"Kui sa satud näiteks õnnetusse ja sind on vaja kiirabiga ära viia, on juba kiirabiautos võimalik haiguslukku sisse logida ja varasemat meditsiinilist käekäiku vaadata. Ma usun, et me kõik laseksime kiirabibrigaadil seda teha, kui elu on ohus."

Kui Kaljulaid saavutab EL-i vaba andmeliikuvuse küsimuses selle, mida ta tahab, tähendab see näiteks, et kui Saksamaa kodanik jääb Kreekas puhkuse ajal haigeks, siis pääseb ta seal ka arsti juurde.

Patsiendi digi-ID kaudu saab Kreeka arst juurdepääsu patsiendi haigusloole, kus seisab kogu vajalik teave patsiendi ravimite ning arstilkäikude ja haiglas viibimiste kohta, kirjutab Aftenposten.

Samal ajal on veel pikk tee käia, mis puudutab muutmist vajavaid seadusi ja arutelusid selle üle, milline tehnoloogiline infrastruktuur on parim. Kaljulaid rõhutas, et kodanike kaasatõmbamine on digitaliseerimisel tähtis tegur.

"On tähtis, et rahvas saaks aru, et on piisavalt kindel ja turvaline teha digitaalselt seda, mida me varem oleme käsitsi teinud," rääkis Kaljulaid Aftenpostenile.

"Kui ma kuulen, et rahvas on e-hääletamisel või arstilt e-retsepti saamisel skeptiline, mõtlen ma, et on vägagi oluline teha vahet turvalistel ja ebaturvalistel digiplatvormidel."

"Näiteks tean ma, et mõnedes riikides saadetakse digiretsepte e-mailiga, mida on kerge häkkida. Seevastu kasutame me Eestis kõikide avalike teenuste – sealhulgas digiretseptide ja e-hääletuse puhul – digitaalset ID-d, millel on kiip ja kaks salasõna. Aastast 2002, kui me digitaalse ID kasutusele võtsime, ei ole süsteemi kunagi häkitud," selgitas Kaljulaid Aftenpostenile.

"Eestil on juba digivalitsus, ent me ei ole Euroopas päris ainsad," vastas Kaljulaid Aftenposteni küsimusele, kas ka teised EL-i liikmesmaad on valmis digitaliseeruma ja andmeid vahetama.

"Soome näiteks kasutab meiega sarnast platvormi, mille nimi on X-road. Luksemburg on samuti küllaltki kaugele jõudnud ja Saksamaa on muutnud põhiseadust, sest nad on endale sihiks seadnud enda avalikud teenused viie aasta jooksul digitaliseerida. Nii et mitmed riigid hakkavad vaikselt aru saama, kui vajalik teenuste digitaliseerimine on."

Oktoobris osaleb Kaljulaid Aftenposteni tehnoloogiakonverentsil.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: