Kaljulaid Norra lehele: valitsustel on aeg tehnoloogiasse investeerida
President Kersti Kaljulaid ütles Norra suurimale lehele Aftenpostenile antud usutluses, et valitsustel on aeg hakata tehnoloogiasse investeerima, automatiseerides nii mitte ainult tervet rida tegevusi, vaid muutes kogu ühiskonda – nagu seda on tehtud Eestis.
"Valitsustel on viimane aeg kokku tulla ja tunnistada, et tuleb investeerida rahvale kasu toovasse tehnoloogiasse," rääkis Kaljulaid Aftenpostenile.
"See ei puuduta ainult protsesside automatiseerimist sarnaselt vabrikule, vaid kogu ühiskonna muutmist, nii nagu me oleme seda teinud Eestis. Üleminek digitaalsele ühiskonnale toimub võimu, majandussektori ja elanike koostöös."
Aftenposten kirjutab, et Eestit on digitaliseerimisel saatnud ülim edu – Eesti on läinud esimesena üle avalike teenuste digitaliseerimisele, kattes sellega nii tervishoiu- ja koolisüsteemi kui ka valimised. Aftenposteni hinnangul saab Eestis 99 protsenti avalikest teenustest interneti teel kätte.
"Digi-ID–ga, nii nagu meil see Eestis on, saab päästa elusid," ütles Kaljulaid ja nimetas just tervishoiusektorit digitaliseerimise mõttes oluliseks haruks.
"Kui sa satud näiteks õnnetusse ja sind on vaja kiirabiga ära viia, on juba kiirabiautos võimalik haiguslukku sisse logida ja varasemat meditsiinilist käekäiku vaadata. Ma usun, et me kõik laseksime kiirabibrigaadil seda teha, kui elu on ohus."
Kui Kaljulaid saavutab EL-i vaba andmeliikuvuse küsimuses selle, mida ta tahab, tähendab see näiteks, et kui Saksamaa kodanik jääb Kreekas puhkuse ajal haigeks, siis pääseb ta seal ka arsti juurde.
Patsiendi digi-ID kaudu saab Kreeka arst juurdepääsu patsiendi haigusloole, kus seisab kogu vajalik teave patsiendi ravimite ning arstilkäikude ja haiglas viibimiste kohta, kirjutab Aftenposten.
Samal ajal on veel pikk tee käia, mis puudutab muutmist vajavaid seadusi ja arutelusid selle üle, milline tehnoloogiline infrastruktuur on parim. Kaljulaid rõhutas, et kodanike kaasatõmbamine on digitaliseerimisel tähtis tegur.
"On tähtis, et rahvas saaks aru, et on piisavalt kindel ja turvaline teha digitaalselt seda, mida me varem oleme käsitsi teinud," rääkis Kaljulaid Aftenpostenile.
"Kui ma kuulen, et rahvas on e-hääletamisel või arstilt e-retsepti saamisel skeptiline, mõtlen ma, et on vägagi oluline teha vahet turvalistel ja ebaturvalistel digiplatvormidel."
"Näiteks tean ma, et mõnedes riikides saadetakse digiretsepte e-mailiga, mida on kerge häkkida. Seevastu kasutame me Eestis kõikide avalike teenuste – sealhulgas digiretseptide ja e-hääletuse puhul – digitaalset ID-d, millel on kiip ja kaks salasõna. Aastast 2002, kui me digitaalse ID kasutusele võtsime, ei ole süsteemi kunagi häkitud," selgitas Kaljulaid Aftenpostenile.
"Eestil on juba digivalitsus, ent me ei ole Euroopas päris ainsad," vastas Kaljulaid Aftenposteni küsimusele, kas ka teised EL-i liikmesmaad on valmis digitaliseeruma ja andmeid vahetama.
"Soome näiteks kasutab meiega sarnast platvormi, mille nimi on X-road. Luksemburg on samuti küllaltki kaugele jõudnud ja Saksamaa on muutnud põhiseadust, sest nad on endale sihiks seadnud enda avalikud teenused viie aasta jooksul digitaliseerida. Nii et mitmed riigid hakkavad vaikselt aru saama, kui vajalik teenuste digitaliseerimine on."
Oktoobris osaleb Kaljulaid Aftenposteni tehnoloogiakonverentsil.
Allikas: BNS