Trump ja Põhja-Korea saatsid teineteise suunas uusi ähvardusi ({{commentsTotal}})

USA vastane meeleavaldus Pyongyangis.
USA vastane meeleavaldus Pyongyangis. Autor/allikas: KCNA/KNS/STR/AFP/Scanpix

USA president Donald Trump tegi Põhja-Korea suunas uusi ähvardusi pärast viimase välisministri kõnet ÜRO-s.

Põhja-Korea välisminister Ri Yong-ho ütles ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et Trump on enesetapumissioonil olev vaimselt segane inimene, kellel on suurushullustus, vahendas BBC.

Ri kõne imiteeris Trumpi peetud kõnet ÜRO Peaassambleel teisipäeval, kui ta nimetas Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni enesetapumissioonil olevaks rakettmeheks.

Ri ütles, et Trumpi solvangud olid "pöördumatu viga, mille tõttu on paratamatu, et Põhja-Korea raketid võivad tabada USA maismaad".

Ta lisas, et Trump maksab oma kõne eest kallilt.

Trump ütles teisipäeval oma kõnes muu hulgas seda, et USA hävitab Põhja-Korea täielikult, kui on sunnitud ennast või enda liitlasi kaitsma.

Ri kõnele vastas Trump Twitteri-postituses, milles ütles, et Rid ja Kimi pole enam kauaks, kui nad oma retoorikaga jätkavad.

Viimaseid solvanguid loobiti ajal, kui USA pommitajad lendasid Põhja-Korea idaranniku lähistel. Pentagon teatas, et lennukite eesmärk oli näidata, millised sõjalised võimalused USA-l ohtude alistamiseks on. Ministeerium märkis, et lennukid lendasid demilitariseeritud tsoonis kahe Korea vahel kaugemale kui ükski USA hävituslennuk või pommitaja on 21. sajandil lennanud.

Pinged kahe riigi vahel on kasvanud Põhja-Korea tuumaprogrammi ja sagedaste raketikatsetuste tõttu.

Vaatamata nädalaid kestnud sõnasõjale pole ekspertide hinnangul ohtu otseseks konfliktiks kahe riigi vahel. Samas kardetakse, et sõnasõda võib viia selleni, et üks pool mõistab teist valesti ja see toob kaasa ohtlikud tagajärjed.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: