ERR Berliinis: enne jõule ei pruugi Saksamaal uut koalitsiooni sündida ({{commentsTotal}})

{{1506267300000 | amCalendar}}

Saksamaal valiti pühapäeval parlamenti, mille võitis kantsler Angela Merkeli CDU/CSU. Berliinis viibiva ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul ei pruugi aga uut valitsuskoalitsiooni enne jõule sündida.

Valimiste suurim kaotaja oli Martin Schulzi Sotsiaaldemokraatlik Partei.

Tralla selgitas, et Schulz tunnistas enda valijatele, et partei pole täitnud oma eesmärke, seda eriti olukorras, kus paljud lootsid, et Brüsselis karjääri teinud Schulz suudab sotsid võib-olla isegi võidule viia.

"Analüütikud, kellega olen siiani rääkinud, arvavad, et Schulz lähenes liiga ühe teema keskselt valimistele, rääkides üksnes sotsiaalsest õiglusest. Schulz on öelnud, et kavatseb jäktata partei liidrina, aga sotsid lähevad edaspidi opositsiooni. Nii et suure koalitsiooni aeg Saksa poliitikas on tõenäoliselt vähemalt järgmiseks neljaks aastaks läbi," rääkis Tralla.

Valimistel jäi kolmandale kohale parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes on lubanud väga jõuliselt hakata astuma eelkõige konservatiivide kandadele, kellelt nad Tralla sõnul võtsid oma 13-protsendise tulemuse kindlustamiseks ära pea 10 protsenti häältest.

"Vaatlejad peavad seda, et parempopulistlik partei endale Saksa parlamendis koha kindlustab esimest korda pärast Teist maailmasõda, üsna pretsedendituks ja märgiliseks Saksa poliitikas," ütles Tralla.

"Ja paljud liberaalsema maailmavaatega vaatlejad on avaldanud muremõtteid, milliseks kujuneb poliitiline diskussioon Saksamaal nüüd, kui parlamendis on suuruselt kolmanda jõuna paremäärmuslike vaadetega partei, kes tuli valimistele peamiselt ühe sõnumiga - piirata sisserännet," lisas ta.

Merkel tunnistas Tralla sõnul, et partei ei suutnud täita enda eesmärki. Samas saab Merkel jätkata kantslerina neljandat ametiaega järjest.

"CSU ja CDU saavad panna kokku valitsuse, mis saab olema tõenäoliselt üsna keeruline, sest kui sotsidega ei jätkata, tuleb moodustada nn Jamaica koalitsioon, kus võetakse lisaks CSU-le pardale veel rohelised ja liberaalid," selgitas Tralla.

"Arvata võib, et tänane kaotus kohtade näol tuli Merkelile tänu vastuolulisele immigratsioonipoliitikale, aga Merkel pole siiani tunnistanud, et ta on midagi valesti teinud. Küll ütles ta, et see enam ei kordu. Näis, kuidas koalitsiooniläbirääkimised hakkavad toimuma, sest tõenäoliselt enne jõule ei pruugi me Saksamaal uut valitsuskoalitsiooni näha," lisas ta.

"Aktuaalne kaamera" uuris valijate ootusi uuele valitsusele

"Aktuaalne kaamera" küsis pühapäeva päeval valimas käinud berliinlastelt, mida nad uuelt valitsuselt ootavad.

Valijad said sedelile tõmmata kaks risti - ühe oma ringkonna lemmikkandidaadile ja ühe oma lemmikerakonnale.

"Ma loodan, et võidab CDU, proua Merkel, sest ta on viimased 12 aastat väga hästi Euroopat koos hoidnud, teinud tööd, millega mehed nii hästi hakkama ei saa," rääkis valimas käinud Sybille.

"Mina valin Vasakpartei, et tugevdada opositsiooni. Suur koalitsioon on halb demokraatiale. Kolmas kord juba pole korralikku opositsiooni," ütles Martin.

"Tõenäoliselt võidab Merkel, sest on palju neid, kes ei taha muutusi. On paljud, kes on proua Merkeli külge naelutatud. Tööstusel on väga suur huvi, et asjad jätkuksid nii nagu nad on. Näiteks see autoskandaal, mis meil oli, on puhtalt tööstuse tekitatud ja poliitikud ei saa sellele adekvaatselt reageerida," kommenteeris Frankie.

Marzahn on piirkond Berliini idaosas, kus tavaliselt nopivad kopsaka häältesaagi vasakpoolsed. Tänavu on seal aga venekeelseid kampaaniamaterjale jaganud parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD). Partei lootis seal mobiliseerida venekeelsed sakslased.

"Merkel on siin riigis stabiilsus, mida siin riigis enamus ootavad," ütles Alexander.

"Ma hääletasin CDU poolt, sest ma olen nende poliitika, suure koalitsiooni ja proua Merkeli viimaste aastate tööga väga rahul," sõnas Werner.

"Ma usun, et peaks rohkem tähelepanu pöörama üksikisikule. Töötus, integratsioon - need on minu arvates teemad," ütles Wolfgang.

"Ma arvan, et peaks midagi rohkemat meie laste ja hariduse heaks tegema," rääkis Petra.

"Noortel on probleeme, et tööd leida. Maailmas on palju kriise, väga palju vajab muutmist," arvas Ruta.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: