ERR Riias | Dalai-laama: peame austama kõiki religioone, ka mitteusklikke ({{commentsTotal}})

Maailma rahuliku tuleviku jaoks on tähtsaim erinevate religioonide ja ilmalike vaadetega inimeste omavaheline harmoonia, märkis Riias Tiibeti usujuht dalai-laama. Riias said tuhanded inimesed tema budistlikest õpetustest osa juba kolmandat korda.

Seekord oli dalai-laama Riias nõus ka ajakirjanikega kohtuma. "Aktuaalne kaamera" päris temalt, miks ta eelistab oma õpetusi anda just Riias ja kas ta võtab vastu kutse teha sama ka Tallinnas.

Dalai-laama vastas, et ta külastas kõiki Balti riike kohe pärast iseseisvuse taastamist. Ta on Eestis käinud ka hiljem, kuid õpetuste kohana on sobiv Läti.

"Inimesed Venemaalt palusid minult õpetust. Ma ei saa Venemaale minna, aga nad leidsid, et neile sobib tulla ka Lätti," selgitas XIV dalai-laama Tenzin Gyatso.

Dalai-laama õpetused keskenduvad vaimsetele väärtustele. Ta kinnitas, et Ameerikas ja veel mõnel pool on hakatud andma ka ilmalikku harmooniaõpet neile, kes pole mõne usuga seotud.

"Põhimõtteliselt on sõnum kõigile sama - see on sallivus ja andestus. Meil on tervelt üks miljard mitteusklikke. Ka nemad on meie vennad ja õed. Me peame austama kõiki religioone, ka mitteusklikke," rääkis dalai-laama.

Riiga Skonto halli kogunes dalai-laama õpetusi kuulama tuhandeid inimesi. Rahvale läheb väga korda see, mis ta räägib, sest ühest küljest peab dalai-laama end usutegelaseks, kuid teisalt on ta ka teadlane.

Dalai-laama küsib, mis mõjutab inimese meelt, ja otsib järjest enam oma õpetustes seost väga vanade budistlike teadmiste ja tänapäeva teaduse vahel.

"Tänapäeva teadlased on hakanud jõudma samadele järeldustele, milleni jõudsid juba mitu tuhat aastat tagasi India kuulsa kloosterülikooli Nalanda õpetlased. See puudutab just inimese meelt," rääkis õpetuste kaaskorraldaja Roy Strider.

Dalai-laama leiab, et mõtlemises on kinni paljude globaalsete probleemide lahendus. Need riigijiuhid, kes pooldavad jõudu, pole tema sõnul muutuva maailma väljakutsetele leidnud vastuseid oma peas.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: