PPA saab spetsiaalselt Eesti vajadusi arvestava seirelennuki
Pärast aastakümnetepikkust ootamist saab Eesti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel endale päris uue seirelennuki, mis maksab ligi 19,5 miljonit eurot. USA-s valmistatud lennukile paigaldatakse Rootsis just Eesti vajadusi arvestades seiretehnika, kaamerad, sensorid ning muu vajalik.
Lennuk, mille hüüdnimeks on juba enne koju jõudmist saanud päritolu järgi Jänki, on juba lennanud USA-st Rootsi. Lennuki soetamiseks läbi viidud rahvusvahelise hanke võitis Rootsi firma Bromma Air Maintenance AB, kuid võitja poolt pakutud lennukiplatvormiks sai ameeriklaste Beechcraft King Air 350, mis on just militaar- ja piirivalvelisteks seiretegevusteks laialt kasutatav lennukitüüp, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Mulje on vägev. Tegelikult on väga hea meel näha ja näha just lennusalga töötajaid, kellel ikka tõsiselt silm särab, sest see on ju nende töövahend," kommenteeris PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna.
Lennuki puhul on tegemist tehnika viimase sõnaga ehk piltlikult öeldes binokliga enam aknast välja vaatama ei pea.
"Mille üle on eriti hea meel, et meil on võimalus nüüd lõpuks saada midagi, mille me oleme oma käe järgi saanud ära kirjeldada," ütles PPA lennusalga juht Kalmer Sütt.
Oodatud on uut lennukit omajagu. Äsja pensionile saadetud senine seirelennuk Let-410 oli 36 aastat vana ja neid sai Eesti sakslastelt abi korras 1992. aastal kaks tükki. Üks neist on tänaseni töös.
Kokkuleppe kohaselt toovad rootslased uue lennuki Eestisse ja mitte hiljem kui tuleva aasta 20. mail.
"Lennuki ehitamine ja seadistamine ei ole nii lihtne kui võiks arvata. Tuleb teha joonised ja kavandid, mis peavad omakorda olema spetsialistide poolt heaks kiidetud, et lennuk oleks turvaline. Meil on mõned väga targad radarid, head kaamerad ja tehnika, mis võimaldab teha tööd satelliitidega. Meil on ka mitu kvaliteetset raadiosidet ja antennid. Kõik see varustus pole veel hetkel saadaval," rääkis ST Airborne Systems president Olov Fäst.
Pole saladus, et PPA lennumasinad on omajagu kuulsust saanud siis, kui nad varuosi oodates nukralt angaaris seisavad.
"Siin on nende aspektidega arvestatud, kuid loomulikult, see ei tähenda seda, et me ei peaks teatud juppe endale garaaži varuma," ütles Pärkna.
"Lennuki saadavus on tõenäoliselt parem kui kopteril, sest seal on varuosasid või osasid vähem kui kopteril ja tema hooldusvälp on ka hoopis midagi muud kui kopteril," selgitas Sütt.
PPA lennusalga piloot, lennuki kapten Eero Oja ütles, et õige hinnang lennukile tuleb siis, kui ta on sellega aasta lennanud.
"Kuna meil on väike riik, siis selle lennukiga hakatakse paljusid asju tegema. Esmajoones on see mõeldud mereseireks, merereostuse kontrolliks, selle jälgimiseks, lisaks tulevad igasugused muud ülesanded, mida me ka täna teeme - vaatluslennud, samamoodi politseilennud," selgitas Oja.
Üks, mida selle lennukiga enam teha ei saa, on meditsiinilennud, sest sinna ei mahu kanderaam sisse. Ka näiteks eriüksuse transpordiks see lennuk oma väiksuse poolest hästi ei sobi.
"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, kas funktsionaalsema lennuki ostmiseks vajaliku raha osas koputati ka teiste asjast huvitatud ministeeriumite uksele?
"Jah, need arutelud olid tegelikult üsna pikaajalised ja põhjalikud ja rahakott pani omad piirid, funktsioonid ja mahud panid omad piirid. Täna me ju suudame ka kopteritega teha meditsiinilendusid või oma eriüksusi toimetada üsna kiiresti puktist A punkti B ehk mulle tundub, et täna me siiski suudame ka olemasoleva lennupargiga kriitilised lennud tagada," kinnitas siseministeeriumi asekantsler Riho Kuppart.
Kriminaalpolitseinikuna ei jäänud aga PPA asejuhi Priit Pärkna suust rootslastele esitamata küsimus - kui kõrgelt lennukile peale pandava tehnikaga näeb ära näiteks auto registreerimisnumbri. Vastus on kaks-kolm kilomeetrit.
Esialgu on lennuki kõhu all olev kast kaameratest ja sensoritest veel tühi ning sisemuses olev kuvarilaud kaetud väljaprinditud piltidega.
"See siin on täpselt samade mõõtmetega, mis hakkab olema lennukis. Väga sarnane. See on mitmeotstarbeline juhtimispult, te kasutate seda nagu oma nutitelefoni, see töötab täpselt samal viisil," selgitas ST Airborne Systemsi müügijuht Mikael Seyfarth.
Esimese testlennu plaanivad rootslased teha selle lennukiga jaanuaris, umbes samal ajal lähevad Eesti lendurid USA-sse tüübikoolitusele.
Toimetaja: Merili Nael