Türgi president ähvardas Iraagi Kurdistani sõjalise sekkumisega ({{commentsTotal}})

{{1506317880000 | amCalendar}}

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ähvardas sõjalise interventsiooniga Iraagi Kurdistani, kus toimub esmaspäeval mittesiduv iseseisvusreferendum.

Kurdistani iseseisvumine on Türgile vastuvõetamatu ja tegemist on "ellujäämise küsimusega", lausus Erdoğan esmaspäeval Ankaras toimunud konverentsil.

Kurdistani ametnikud ütlevad, et pärast referendumit regioon iseseisvust välja ei kuuluta, vaid tahab hakata Bagdadiga arutama uut võimujagamislepet.

President tõi esile, et Türgi piiril Põhja-Iraagis asuva Kurdistaniga toimub praegu Türgi sõjaõppus.

"Meie sõjavägi pole (piiril) niisama," ütles Erdoğan. "Me võime üks öö ühtäkki saabuda," lisas ta.

Presidendi sõnul on Türgi sõjavägi valmis astuma "vajalikke samme".

Türgi parlament pikendas laupäeval eriistungil Türgi relvajõudude mandaati saata väed üle lõunapiiri, kui olukorda Iraagis ja Süürias hinnatakse ohuks Türgi riiklikule julgeolekule.

Türgi võib sõjaliste sammude kõrvalt astuda Kurdistani iseseisvumispüüdluste vastu ka poliitilisi ja majanduslikke samme, lisas Erdoğan. Muu hulgas teatas ta, et Türgi sulgeb piiri Kurdistaniga ning ähvardas peatada Kurdistani naftaekspordi läbi Türgi.

Haburi piiripunktis "pannakse sisse- ja väljakäimine kinni", lausus Erdoğan, nimetades iseseisvusreferendumit "illegitiimseks".

"Pärast seda vaatame ..., kellele nad (oma naftat) müüvad. Kraanid on meie käes. See (naftavoog) peatub hetkel, kui me selle kinni keerame," lisas Erdoğan.

Türgi peaminister Binali Yıldırım hoiatas esmaspäeval, et Iraagi kurde võivad oodata sanktsioonid.

Sanktsioonide üksikasju töötab välja ministeeriumidevaheline töörühm, lisas peaminister.

Iraak ja Türgi korraldavad sõjaväe manöövreid

Kurdistani võimud loevad üle iseseisvusreferendumil antud hääli. Kohaliku meedia teatel oli osalusprotsent üle 75, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jaoskondade lahtioleku aega pikendati ühe tunni võrra.

Iraagi keskvalitsus otsustas aga korraldada vaidlusaluste piirkondade, sealhulgas naftarikka Kirkuki lähedal sõjaväe manöövrid. Õhtul teatas ka Türgi, et korraldab piiri lähedal sõjaväe manöövrid.

Referendumi tulemus ei ole Kurdistani valitsuse jaoks siduv, pigem on see kurdide presidendi Massud Barzani sõnul suunanäitaja, mille üle Iraagi keskvalitsusega läbi rääkida.

Barzani algatatud rahvahääletus viidi läbi Kurdistani, Arbili, Sulaimaniyah´ ja Dohuki provintsis ja vaidlusalustel piirialadel, näiteks naftarikkas Kirkukis.

Referendumi plakatid Kirkukis. Autor: AFP/Scanpix

Iraagis kehtestati mõnes kurdienamusega piirkonnas liikumiskeeld

Iraagi ametiisikud on kehtestanud liikumiskeelus osas Kirkuki kubernerkonnast, põhjendades seda vajadusega tagada elanike julgeolek.

Naftarikas Kirkuk asub Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna naabruses ja sisuliselt on kurdid valitsenud ka seda. Esmaspäeval on olukorda kurdi aladel pingestanud iseseisvusreferendum, mida Iraagi keskvalitsus kategooriliselt vastustab.

Iraagi parlament nõudis esmaspäeval sõjaväe saatmist Kirkuki ja muudesse piirkondadesse, mille suhtes keskvalitsusel on kurdidega vaidlus. Muud vaidlusalused piirkonnad asuvad Niineve, Diyala ja Salaheddini maakondades.

Bagdad ei taha välisriikide läbirääkimisi kurdidega nafta üle

Iraagi valitsus kutsus kurdide iseseisvusreferendumi eel välisriike pidama läbirääkimisi naftaekspordi üle keskvalitsusega.

"Iraagi valitsus kutsus julgeolekukabineti kohtumisel kogu regiooni ning kõiki maailma riike pidama läbirääkimisi nafta ja piiride üle valitsusega," teatas riigimeedia avalduses.

Bagdad on vastu kurdide iseseisvusreferendumile Põhja-Iraagis, kust eksporditakse läbi Türgi kulgeva naftajuhtme 600 000 barrelit naftat päevas.

See hõlmab 250 000 barrelit päevas Kirkuki provintsist, mida nõudlevad endale nii Bagdad kui ka autonoomne Iraagi Kurdistan.

Kirkuk ei ole üks kolmest kubernerkonnast, mis moodustavad 2003. aastast saadik Iraagi autonoomse Kurdistani piirkonna.

Tegemist on alaga, mida nõudlevad endale nii keskvalitsus kui kurdid, kelle sõnul kuulub see neile ajalooliselt, sest diktaator Saddam Hussein kihutas sealt kurdid välja ja asendas nad araablastega.

Peaminister: Iraak astub riigi ühtsuse kaitseks "vajalikud sammud"

Iraagi peaminister Haider al-Abadi ütles pühapäeval, päev enne iseseisvusreferendumit Iraagi autonoomses Kurdistanis, et keskvõim kavatseb astuda Iraagi ühtsuse kaitseks "vajalikud sammud".

"Iraagi ühtsust, selle julgeolekut ja regiooni julgeolekut mõjutava ühepoolse sammu astumine eraldumisreferendumi näol on põhiseaduse ja kodanikurahu vastu. Me astume vajalikud sammud riigi ühtsuse säilitamiseks," lausus Abadi telepildis edastatud teates.

"Me ei hülga kurdi kodanikke. Oleme hüljanud sektantlikel erinevustel põhineva riigi ning hülgame rassil põhineva riigi," ütles Abadi, viidates äärmusrühmitusele Islamiriik ja Kurdistanile.

"Iraak jääb püsima kõikidele iraaklastele. Me ei luba sellel muutuda ühe või teise omandiks, me ei luba kellelgil mängida Iraagiga ja jätta tagajärgede eest maksmata," lisas peaminister.

Iraagi kurdide liider: partnerlus Bagdadiga on läbi kukkunud

Iraagi kurdide liider Massud Barzani ütles pühapäeval iseseisvusreferendumi eel, et kurdide "partnerlus Bagdadiga on läbi kukkunud".

"Oleme jõudnud järelduseni, et iseseisvus lubab meil vältida mineviku tragöödiate kordumist," ütles Barzani Arbilis, Iraagi autonoomse Kurdistani pealinnas. "Partnerlus Bagdadiga on läbi kukkunud ning me ei naase selle juurde," lisas ta.

Barzani ärgitas esmaspäeval toimuval referendumil "kõiki kurde hääletama rahus".

"Referendum on esimene etapp selles, kuidas Kurdistan teeb teatavaks oma arvamuse. Pärast seda algab pikk protsess," lausus ta.

"Referendum ei toimu piiride määramiseks või millegi peale surumiseks. Soovime probleemide lahendamiseks Bagdadiga dialoogi ja see dialoog võib kesta aasta või kaks," lisas Barzani.

Liider viitas praegu kurdide käes olevatele, kuid Iraagi põhiseaduse alusel keskvõimu haldusalasse jäävatele aladele, nagu naftarikas Kirkuki provints.

Barzani sõnul loodab ta, et referendumile tuliselt vastu olev Türgi ei sulge piiri Iraagi Kurdistaniga, sest sellisel juhul "kaotaksid" mõlemad.

Bagdadi ja Kurdistani vahelise vägivalla puhkemise ohtu kommenteerides ütles Barzani: "Me ei mõtle iialgi relvakonfliktist, kuid oleme valmis kõigeks. Me kõik armastame Iraagi sõjaväge ja me oleme vennad."

"Ootame reaktsioone ühelt või teiselt poolelt, kuid oleme veendunud, et olgu risk ja hind milline tahes, on see (referendum) sünge tulemuse ootamisest ikka parem," lisas ta.

Iraagi keskvõim, naaberriigid ja USA survestasid Barzanit loobuma esmaspäevale kavandatud mittesiduvast iseseisvushääletusest ning pidama Bagdadiga läbirääkimisi uue võimujagamisleppe üle. Barzani avaldus tähendab, et riikide püüdlused muuta tema meelt referendumi ärajätmise osas ebaõnnestusid.

 

Allikas: AFP-BNS



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: