Politsei alustas värbamist: kiirreageerijate arv kahekordistub ({{commentsTotal}})

PPA eesmärk on, et 60 uut kiirreageerijat alustaks tööd 2018. aasta jooksul.
PPA eesmärk on, et 60 uut kiirreageerijat alustaks tööd 2018. aasta jooksul. Autor/allikas: PPA

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on seadnud endale eesmärgiks tagada kõigis neljas prefektuuris ööpäevaringne kiirreageerimispatrullide valmisolek.

See tähendab lisaks Põhja ja Lõuna prefektuuri kiirreageerimismeeskondade suurendamisele (vastavalt 65 ja 35 liikmeni) ka uute 25-liikmeliste üksuste loomist Ida ja Lääne prefektuuris.

„Kiirreageerijate arvu plaanime praeguselt 75-lt suurendada 150-le," kinnitas PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ERR-ile.

"Samuti värbame juurde 45 piirkonnapolitseinikku, et tugevdada kohalikku politseid. Enim piirkonnapolitseinikke lisandub maapiirkondadesse," lisas ta.

75 täiendava kiirreageerija värbamiseks, väljaõppeks ja varustuse soetamiseks on riigieelarve strateegias järgnevaks neljaks aastaks ette nähtud kokku 15,6 miljonit eurot ning 45 täiendava piirkonnapolitseiniku jaoks 5,9 miljonit.

Kiirreageerijate värbamist alustas PPA septembris. "Meie eesmärk on, et 60 uut kiirreageerijat alustaks tööd 2018. aasta jooksul. Esimesed katsed kandidaatidele toimuvad käesoleva aasta novembris," selgitas Aas.

PPA peadirektori asetäitja sõnul peab kiirreageerijaks kandideeriv inimene olema väga heas füüsilises vormis, aga sellest olulisemgi on meeskonnatöö oskus ja hea pingetaluvus.

Kiirreageerimisüksused puutuvad kokku väga ohtlike olukordadega ja on kriitiliselt tähtis, et meeskonnaliikmed saaksid alati üksteise peale kindlad olla.

Igapäevaselt osalevad kiirreageerimisüksused lisapatrullidena avaliku korra tagamises ning reageerivad kõige ohtlikumatele väljakutsetele.

Kiirreageerijad toetavad kriminaalpolitsei operatsioone, nagu läbiotsimised ja kurjategijate kinnipidamised, ning neil on väljaõpe massiliste korratuste ohjamiseks.

"PPA jaoks on oluline, et kiirreageerimisüksuste suurendamine ja uute üksuste loomine tugevdab ka meie võimekust rasketele piirijuhtumitele reageerimisel," rõhutas Krista Aas.

Ida ja Lõuna prefektuuris on veel piirivalve operatiivteenistused (nn piirivalve eriüksus), keda ei loeta kiirreageerimisüksuse alla.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: