Rain Kooli: mida me kardame ({{commentsTotal}})

Hirmuta maailmast ilmajäämine on paljude jaoks väga hirmutav mõte. Mis seletab nii mõndagi viimase aja arengutest meil ja mujal, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Ajalehe New York Times värske artikliga õnnestus eestlastel teha midagi, mida võib võrrelda ülemaailmselt tunnustatud jõuluvana kodumaaks või iPhone’i sünnimaaks saamisega: kaaperdada (suitsu)saunamaa kuvand soomlastelt endale.

New York Timesi reisikülgedel ilmunud lugu maalib pildi sellest, kuidas erinevate maailma riikide perekonnad tavaliselt oma puhkust veedavad. Eestit esitlevalt pildilt suur osa puhkavatest Eesti perekondadest end siiski ära ei tunne: kesk lõunaeestilikku maastikku on just suitsusaunast tiiki või metsajärve karanud ihualasti inimrühm.

See kindlasti vastab mingi osa Eesti elanike ideaalile lõõgastavast puhkusest, kuid paljude jaoks on tegelikkus on hoopis midagi muud, olles vägagi eripalgeline ja ulatudes higisest piinavast reisist Lottemaale, kus lastel jonnituju peale tuleb kuni mõnusa jalgadekõlgutamiseni linnakodus. Või järelmaksuga ostetud Egiptuse reisini, kus ema ja isa teisel päeval tülli lähevad ja puhkuse lõpuni koopainimese tasemel mühatustega suhtlevad. Või matkatiirudest Arkansases kuni näe-üks-Vermeer-aastas -kultuuriturismireisideni.

Selle jutu mõte on, et pilt, mis meil on, on tihti hoopis muud kui tegelikkus. Nagu märkis Jaak Prints nädal tagasi riigikogus peetud kõnes, moodustatakse see pilt tänapäeval tihtipeale mõneminutilise guugeldamise, mitte pikaajalise kogemuse alusel.

Poliitika pole siinkohal erand.

Kuuleme lähiajal palju kommentaare selle kohta, mida AfD tõus Saksamaa toetuselt 3. parteiks tähendab või ei tähenda. Lõviosa kommenteerijatest ei oska saksa keelt ega ole kursis AfD programmi ega reaalse tegevusega, ka nende toetajaskonna põhjalikuma koostisega. Väga paljudel on AfDst ja valimiste järgsest olukorrast Saksamaal siiski pilt, olgu see siis klantspilt või painajalik maaling või midagi sealt vahepealt.

Selles kolumnis ei kuule te aga ühtki kommentaari Saksamaa valimiste kohta. Ma ei tea selleks piisavalt ja kui ma ei tea, siis pole mingit põhjust ka kommenteerida.

Aga on miski, mida me alati piisavalt teame. Need on meie tunded. Tihti öeldakse, et tunne on vale või õige, aga tegelikult ei saa see kunagi kumbagi olla. Isegi kui tunded saavad rajaneda õigetel või valedel arusaamadel, olla hea või hävitava arengu mootor, on nad lõppude lõpuks meie psühhokeemia lahutamatu osa, seega väljaspool igasugust õige-vale -telge. Nad on.

Seega saan ma valimistulemuse kommenteerimise asemel rääkida korraks tunnetest, mis on meile kõigile ühised.

Me kõik tahame, et meie jaoks kallitel inimestel oleks eluks vajalikud põhivajadused täidetud ja et nad tunneksid end turvaliselt nii füüsiliselt kui vaimselt. Me tahame, et meil oleks inimestena väärtus. Me tahame, et me saaksime olla vabad nii oma sõnas kui ka teos.

Me kõik tahame seda. Ja me tahame elada hirmuta, et keegi, ükskõik kes ja ükskõik mis suunast, ühel päeval, kui ilm, valitsus või maailm muutub, meilt selle kõik ära võtab.

Ja sellest hirmuta maailmast ilmajäämine on paljude jaoks väga hirmutav mõte. Mis seletab viimase aja arengutest meil ja mujal nii mõndagi. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: